Eesti Vabariigi loojate mälestusmärgiks pürib kümme kavandit

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mälestusmärk on kavas rajada Pärnu Kuninga tänava põhikooli ette Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Selle tähistamiseks plaanib Pärnu linn püstitada monumendi riigi loojatele: Eestimaa Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule ja Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile.

Konkursile laekus kümme tööd, mis avati žürii koosolekul 8. veebruaril. Žüriisse kuuluvad Kaido Koppel, Henri Eessalu ja Janno Poopuu Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnast, Nele Rent muinsuskaitseametist, Mark Soosaar, Trivimi Velliste Jaan Tõnissoni seltsist, Jaak Soans ja Tiiu Kirsipuu Eesti kujurite ühendusest, Tanel Tuhal Eesti arhitektide liidust. Žürii tööd juhib abilinnapea Rainer Aavik.

Mälestusmärgi asukohaks valiti Kuninga tänava põhikooli esine, sest Päts, Vilms ja Kuusner on selles majas varem asunud Pärnu poeglaste gümnaasiumi kasvandikud.

19. veebruaril 1918 otsustas Eestimaa kubermangu maanõukogu ehk maapäeva vanematekogu moodustada Eestimaa Päästekomitee. Selle peaülesandeks sai iseseisev Eesti Vabariik välja kuulutada. Päästekomitee liikmeteks valiti Päts, Vilms ja Konik.

Komitee algatusel maapäeva vanematekogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” loeti esimest korda avalikult ette Pärnus 23. veebruaril 1918 Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele tõrvikute valgel ette maapäeva saadik Hugo Kuusner.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles