Leonora Palule on flööt nagu kolmas käsi

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leonora Palule pole probleem kaasa lüüa projektides, mis ühendavad eri žanre kunstist ja kirjandusest muusika ja teatrini. Kui helilooja on kirjutanud süngetest tunnetest pilgel teose, kannab ta sellegi huviga ette, ehkki teab, et nädalaid seda samas meeleolus harjutades ei pruugi olla mõnus tunne. Pildil Repoo Ensemble’i etenduses “Topelt-Wagner juustuga”, mille lavastas :)kivisildnik.
Leonora Palule pole probleem kaasa lüüa projektides, mis ühendavad eri žanre kunstist ja kirjandusest muusika ja teatrini. Kui helilooja on kirjutanud süngetest tunnetest pilgel teose, kannab ta sellegi huviga ette, ehkki teab, et nädalaid seda samas meeleolus harjutades ei pruugi olla mõnus tunne. Pildil Repoo Ensemble’i etenduses “Topelt-Wagner juustuga”, mille lavastas :)kivisildnik. Foto: Indrek Aija

Pärnu Postimees tutvustab orkestrandi sarjas Pärnu linnaorkestri muusikuid.

Flötist Leonora Palu oli vaevalt 17aastane, kui ta esimest korda Pärnu linnaorkestri ridades mängis. Seda tänu oma Sütevaka-aegsele erialaõpetajale Anne Kannile, kellega nad on nüüd topeltkolleegid.

2002. aastal Leipzigis Tauno Aintsiga improvisatsioonikonkursil eripreemia võitnud Palu möönab, et sattus muusikaga tegelema üsna klišeelikul moel: tema ema oli kunagi õppinud Pärnu lastemuusikakoolis Ilmar Tõnissoni käe all flööti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles