Kümme ideed austamaks Eesti riigi loojaid (2)

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu linn plaanib Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajada Kuninga tänava põhikooli ette mälestusmärgi riigi loojatele.

Läinud aasta septembris välja kuulutatud konkursile laekus kümme tööd. Tööde esitamise tähtaeg lõppes 31. jaanuaril. Töid asub hindama kümneliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Kaido Koppel, Henri Eessalu ja Janno Poopuu Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnast, Nele Rent muinsuskaitseametist, Mark Soosaar, Trivimi Velliste Jaan Tõnissoni seltsist, Jaak Soans ja Tiiu Kirsipuu Eesti kujurite ühendusest, Tanel Tuhal Eesti arhitektide liidust. Žürii tööd juhib abilinnapea Rainer Aavik.

Võidutöö kuulutatakse välja 23. veebruaril kell 11 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas.

Ideekavandi konkursil osalejatele anti vabad käed kujundada peale mälestusmärgi haljasala ja jalgteed kogu võistlusala piires.

Kolme parema võistlustöö autorile on ette nähtud preemia. Esikoha töö pälvib 11 000 eurot, teine koht 6000 eurot ja kolmas 3000 eurot.

Monument pühendatakse riigi loojatele: Eestimaa Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule, Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile.

Mälestusmärgi asukohaks valiti Kuninga tänava põhikooli esine, sest Päts, Vilms ja Kuusner on selles majas varem asunud Pärnu poeglaste gümnaasiumi kasvandikud.

Eestimaa kubermangu maanõukogu moodustas Eestimaa Päästekomitee, mille peaülesandeks sai välja kuulutada iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee liikmeteks valiti Päts, Vilms ja Konik. Maapäeva saadik Hugo Kuusner luges 23. veebruaril 1918 tõrvikute valgel Endla teatri rõdult esimest korda avalikult ette “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles