Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: Uutmise ja muutmise tuhin muutis otsuste tegijad kurdiks

Maavanem Kalev Kaljuste pidupäevakõne. Foto: Madis Sinivee

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste kõne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulikul vastuvõtul Pärnu kontserdimajas

Austatud daamid ja härrad, head Pärnumaa elanikud!

Täna on 23. veebruar, taas see päev, mil vähemasti Pärnus Eesti vabariigi sünnist räägime. Meie enda riigist, mis loodi demokraatlike põhimõtete ja enesemääramisõiguse kaitseks. Need põhiolemuslikud vajadused hõõgusid kuumalt tuha all, kuni lahvatasid puhastavaks leegiks. Sellest sai alguse Eesti. Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms ja Hugo Kuusner – need neli meest olid 1917. aastal eesliinil. Neist said sümbolid, kelle tegude kaudu saame Eesti riigi sündimisest rääkida. Nüüd, kui tuleval aastal täitub Eestil 100 aastat, on põhjust need märgid kivisse raiuda. Tulevastele põlvedele teadmiseks ja hoidmiseks, mäletamiseks.

Kõrvuti Eesti Vabariigi juubeliga saavad 100. tegutsemisaastat tähistada nüüdseks loojangu teed astuma sunnitud maavalitsused. 1917. aasta aprillis valiti Pärnumaal ajutine maanõukogu, kes pidas oluliseks regionaalarengu kujundamist just maakonnavalitsuste ellukutsumise kujul. Ent elu käib spiraali mööda: igale tõusule järgneb langus, kaotusele võit. Kõik olnu tuleb mingil kombel tagasi paremana, uuemana, kogenumana.

Uued kogemused ja uus olemine on meie tee praegugi. 

Reformime, muudame ja jagame ümber, liidame ja lahutame. Nende tehete tulemusena moodustatakse Pärnumaal tulevikus seitse omavalitsust: linn ja kuus valda. Omaalgatuslikud ühinemised ei kulgenud alati loogilisi teid mööda, vaid lähtusid isiklikest huvidestki. Mitmes külas küsitakse siiani, kuhu jäi nende antud hääl ühinemise üle otsustamisel. Uutmise ja muutmise tuhin muutis otsuste tegijad kurdiks: nende otsuste alustoeks said muud väärtused. Vaid tekkinud Lääneranna vald, mis lahutab või ühendab Pärnu ja Lääne maakonda, sai loodud nii, nagu rahva hääl õigeks pidas. Pärnu maakond suurenes ja rahva arv kasvas esimest korda üle pika aja. 

Riigireformi tegijad pidasid õigeks maavalitsused just Eesti 100. aastapäeva künnisel kinni panna ja jagada nende tööd-tegemised ja vastutuse kohalikele omavalitsustele ja ministeeriumitele. Segadust on palju: kes midagi, kui palju täpselt võtab ja teeb, mille eest vastutab, selgub kaheteistkümnendal tunnil. Valitsus peab plaani tuua maavalitsuste asemel regioonidesse muud riigiasutused. Pean tähtsaks, et need oleksid ametid, mis sobiksid Pärnumaale, näiteks maanteeamet ja EASi turismivaldkonna osa. Oleks hea, kui Pärnumaale saaks taas läbida kaitseväeteenistust ja tugevdataks toetusväejuhatust, tuues siia logistikapataljoni.  

Praegune riigireform toob kaasa aina tugevama tsentraliseerimise, kaob riiklik valdkondadevaheline horisontaalne koordineerimine, mis aitab maakonda tugeva, ühtse ja arenevana hoida. Kas riik regioonides ehk maakondades peab nii õhukeseks viilitud olema?

Kohalikel omavalitsustel seisab ees ülivastutusrikas aeg: võtta vastu paljud riiklikud ülesanded, valitseda õiglaselt ja tõhusalt inimeste heaolu nimel. Suurematel territooriumitel, suurema hulga inimestega, suurema ülesannete pagasiga kui iial enne. Ja tõestada, et kõik reformid, muudatused lühikese aja jooksul tehakse inimeste pärast, Eesti pärast.

Lugupeetud kuulajad!

Elu veereb aga edasi. Pärnumaa vajab kiireid ühendusi, meile on olulised Via Baltica, Rail Baltica, lennujaama ja sadamate areng. Maailm on meie ees lahti, kui saame liikuda vabalt igasse suunda. Ülemaakondlik kiire interneti projekt on saanud riiklikult tunnustada ja liigub edasi, seepärast paranevad nii teenused kui ka nende edastamiskiirus ja maht. See loob tingimused edasi toimetada ääremaal ja saartelgi, näiteks Manijal. Nutikad lahendused, tark maja, televisioon, sotsiaalteenused muutuvad üha kättesaadavamaks. Paranevad kaugtöövõimalused – see kindlasti motiveerib puuetega inimesi oma oskusi ja teadmisi tööandjatele pakkuma.

Pärnumaa on arengu planeerimises olnud alati Eestis esimeste hulgas ehk vedaja rollis. Selleks aastaks on meie maakonna planeering, mere ja Rail Balticu planeeringud vastu võetud ja nende üle tehakse järelevalvet. Eesti riigi energia julgeolekut kindlustav Harku–Lihula–Sindi kõrgepinge elektriliini planeering on samuti kehtestatud. 

Vaatame tulevikku ja lepime kokku uue maakondliku piirkonna konkurentsi tugevdamise kava, mille prioriteedid on Läänemere kunstimuuseumi rajamine, maakonna teede ja juurdepääsude korrastamine, tööstusalade väljaehitamine. 2017. ja 2018. aastal peaksid meil valmima uus bussijaam, tööstusalad Loode-Pärnus, Tahkurannas ja Vändras. 

Kui reformide tuuled sasivad ja räsivad kogu Eestit, siis kas leidub midagi kindlat? Muidugi on! „Mina jään!“ hüüavad tuhanded laste laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad Pärnumaa ja Eesti lapsed oma kodule, andes lubaduse olla ja panustada. Need lapsed, kes sel peol osalevad, on sündinud vabas Eestis. Annaks jumal, et nad ei saa kunagi teada, mida tähendab sõda ja okupatsioon. Hoian pöialt, et need noored oskaksid väärtustada vanaisalt kingituseks saadavat kullakera, mis on tulvil esiisade tarkust ja kogemusi.

Spordirahvas on Pärnumaa heasse käekäiku ja arengusse kõvasti panustanud. Meie sõudekorüfeed on maailmatasemel. Oleme tänulikud suurepäraste spordielamuste ja pronksi eest, mille sõudjad sel olümpial välja võitlesid. Spordisangarite edu nakkab ja annab eeskuju. Järjest rohkem inimesi võib kohata kergliiklusteedel liikumas või spordisaalides rassimas. Iga valatud higipiisk on investeering oma tervisesse ja sellest on üha enam inimesi aru saanud.

Vastne Rannastaadion pole pelgalt spordirajatis, see pärjati Kultuurkapitali arhitektuuripreemiaga, mis peaks omakorda olema küllaldane kvaliteedimärk, et nendelt spordiradadelt oodatakse kõrgeid sportlikke tulemusi.

Pärnumaa on mitmekülgne. Siinne haridusmaastik on paindlik ja pakub võimalusi nii kutse- kui ka kõrgharidust omandada: Tallinna tervisehoiukõrgkool pakub rakenduslikku õeõpet, TÜ Pärnu kolledži rahvusvaheliste õppekavade rakendamine toob meile tudengeid väga kaugetest paikadest. Ma loodan südamest, et sisekaitseakadeemia Paikuse kool jääb siia ja seda ei peeta vajalikuks reformida ega kusagile mujale paigutada. Nii nende nimetatud haridusasutuste kui ka kutsehariduskeskuse tegutsemine on just siin, Pärnumaal, meie piirkonna jätkusuutlikkuse seisukohalt ülioluline. Tahaks, et seda nähtaks mujalgi.

Head siinviibijad!

Pärnumaa maavanemate väärikase rivvi kuuluvad Jüri Marksoo, Rein Kirs, Toomas Kivimägi ja Andres Metsoja.

Maavanema rolli sügavus ja tähtsus on maakonnas väga suur ja hindamatu. Mulle on suur au seista nende meestega ühes reas. Soovin maakonna tervikliku arengu eest edasi seista. Maavanem esindab maakonnas riigi huve ja hoolitseb selle tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu kohalike asutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas. Kes seda tulevikus teeb? See on suur küsimus …

Kallis Pärnumaa rahvas!

Ma usun, et Eestil ja meil läheb hästi. Ma tahan seda uskuda! Sest kui ma seda ei usu, ei usu seda ülejäänudki. Soovin, et lootus elaks meis ikka edasi ja tiivustaks töödele ja tegudele oma kodu, küla, linna, valla, maakonna, isamaa heaks. Meie esiisad ja -emad pärandasid meile maa, mida peame hoidma ja kaitsma. See maa vajab tarku ja õiglaseid inimesi, kelle väärtushinnangud aitavad muuta elu paremaks. Me oleme suured siis, kui mõtleme ja toimetame suurelt. Oskame näha ette ja mäletame vaadata selja taha, oskame nautida seda, mis on praegu.

President Lennart Meri on öelnud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ühinen selle mõttega. Soovin meile kõigile palju õnne Eesti Vabariigi saabuva 99. sünnipäeva puhul! Elagu Eesti!