Siiri Erala: Kas vabariigi aastapäeval peab rääkima peksmisest?

Siiri Erala
, arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Pärast presidendi kõnet olen enim kuulnud küsimusi: kas tõesti oli tal kõik peas ja kas pidupäev passib koduvägivallast kõnelemiseks?

Paljud ei suuda öelda välja "peksmine kodus" nagu Kersti Kaljulaid. Lihtsam on rääkida koduvägivallast. Nagu kommenteeris Andres Ammas: "Perevägivald oli teemana etteaimatav, nii otse ütlemised ehk ootamatud. Pehmemalt, raputusteta märkamiskultuuri paraku vist tõesti ei edenda."

Minule tähendas koduseinte vahel toimuva laste- ja naistepeksu äramärkimine presidendi kõnes seda, et Kaljulaid asus tegudele. Kui teda Pärnumaa visiidi ajal intervjueerisin, sõnas ta, et soovib vägivallaküsimustele rohkem tähelepanu pöörata. Seda teades usun Estonias antud lubadust teemat pidupäevakõnedes meelde tuletada seni, kuni asjad muutuma hakkavad.

Ma loodan veel, et presidendi sõnavõtu järel julgeb üha enam inimesi sel teemal kaasa rääkida. Samuti võiks lahenduse leida väga konkreetne probleem kannatanute abistamiseks: Pärnu naiste varjupaigal ei ole oma juristi, õigusabi korras määratud juristidel pole vajalikku ettevalmistust, ohvritel pole vahendeid ise juristi palgata. See on valimiste eel suurepärane võimalus kohalikele poliitikutele näidata, et nad mõistavad, suudavad, soovivad ja oskavad.

Seega, jah, kui koduseinte vahel peksasaamine on Eesti ühiskonnas levinud ja lahendamata probleem, tuleb sellest kõnelda ka vabariigi aastapäeval. Ehk jäi juba presidendi selle ausa ütlemise pärast mõni sinine silm olemata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles