Valimised on nüüd läbi ja koalitsioonikõnelusi alustanud valimisliit võib täiel rinnal laulda: “Las jääda nii, kuis oli”, sest alalhoidlikult hääletanud rahvas on neile selleks volitused andnud.
Kommentaar: E-riigi võlu ja valu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju Lauristin küll tõdeb, et meie ühiskonna areng on hangunud nagu valimiskomisjoni arvutisüsteem, ja soovitab kodanikeühendustel alustada dialoogi riigiga. Aga järjest enam e-riigistuva Eestiga on neil, kes e-kodanikud pole, aina raskem suhelda ja suhestuda.
E-riigiga asju ajades tuleb mul ikka meelde oma ligi 90se ämma vastus ”Tahaks ka inimene olla” selle peale, kui üritasin talle selgeks teha, et pärast seda, kui pangad on kõik pensionärid oma klientideks saanud, ei tasu tal enam pangakontoris raha ega väljavõtteid võtmas käia. Ja pikapeale sai ta aru, et e-riigis on mitte-e-inimene väga kulukas olla, ja loobus inimene olemast, andes kogu e-asjaajamise noorematele üle.
Pole siis imestada, et vanemad inimesed tulid rahavahetuse ajal oma sularahakroonidega ja läksid, euromündid-sendid kotis, uuesti koju. Nemad on harjunud poes käima rahaga, mitte “lipakuga”, nagu minu Mulgimaal elav tädi pangakaardi kohta ütleb.
Ja kui sa pole e-inimene, saad pangas oma hoiusele väiksema protsendi, kallima kindlustuse, hilisema tulumaksutagastuse või jääd ilma mõnest hüvest, mida nõudagi ei oska.
Ja veel üks näide eestumisest. Viis aastat tagasi piisas mul kütteõli tellimiseks teada kütusetakso numbrit ja kogu asjaajamine piirdus ühe telefonikõne ja rahaülekandega.
Paar aastat tagasi tuli teha kaks kõnet – kütusemüüjale ja tolli, et kinnitada e-riigi tollile, et just sellelt müüjalt ostetav õli ikka kütteks läheb. Mullu läks asi peenemaks: nüüd tuleb e-tollis anda e-kinnitus. Huvitav, kas jõuame oma e-riigis ükskord nii kaugele, et enne viinapudeli või sigaretipaki ostmist tuleb samuti e-tollis ost kinnitada, sest selleski sfääris on pettust palju?
Olin väga hämmeldunud, kui tuttav perearst ütles, et minu ligi üheksa aastat tagasi surnud abikaasa figureerib haigekassa nimekirjas kui ravikindlustamata. Ja seda e-riigis, kus e-ametkonnad e-registreid haldavad!
Nüüd jääb e-riigi parlamendil vastu võtta seadus, mis kohustab omama arvutit, toimivat internetiühendust, ID-kaarti ja selle lugejat. Ja siis ei tule tõesti e-riigi ametnikke ega asutusi enam tüüdata. Aga kui tahad ametnikke tülitada, maksa. Ja kui maksta ei taha, ära tülita.
Ja kogu selle e-asjanduse võlu ja valu kõrval ärge unustage oma testamenti lisamast oma PUKe, PINe, salasõnu, sest muidu jääte igavesti tiirlema e-maailma.