Kevadel algab looduses uus aastaring, mis paljudele kalaliikidele tähenedab kudeaja algust. Ajutiste püügipiirangute eesmärk on keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnutsi anda kaladele paljunemisrahu.
Kudeaeg toob püügipiirangud Pärnumaa jõgedelgi
3. märts 2017, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Lõppeks on see ju nii nende kui meie kõigi püügi- ja söögirõõmu huvides," märkis minister püügipiirangutest kõneldes.
Pärnu, Sauga ja Reiu jõel on keelatud vimba püüda 10. maist 20. juunini. Latikapüüdmise piirang rakendub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kõrval muudel siseveekogudel 1. maist 20. juunini, välja arvatud juhul, kui püütakse lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega. Näiteks Võrtsjärves latikapüügi piirangut ei kehtestatagi.
Rääbist ei ole Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kõrval ülejäänud siseveekogudest lubatud püüda jäävabas vees 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini.
Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ja teistel merealadel veidi lühemat aega ehk 15. veebruarist 15. maini. Linaskipüüki piiratakse siseveekogudes 20. juunist 20. juulini, kuid endiselt on lubatud püük lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega.
Lõhe- ja meriforelli püük on keelatud 1. juunist 15. septembrini (kui püük toimub baasjoonest üle nelja meremiili kaugusel).
Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini. Jõeforelli ei või püüda 15. septembrist 31. jaanuarini, v.a Narva jõest.
Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.
Püügipiirangud on seatud meie kalateadlaste ettepanekutele tuginedes, kaitsmaks kalavaru. Nende vastu eksinud seadusrikkujat saab trahvida, peale selle võib juhtuda, et hüvitada tuleb keskkonnale tekitatud kahju.