Ingomar Vihmar: Kalju Komissarov oli mulle nagu teine isa

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalju Komissarov.
Kalju Komissarov. Foto: Elmo Riig / Sakala

"Ma ei saanud täna öösel silmatäitki magada. Ma ei mõistnud, mis toimub, aga kui te mulle nüüd helistasite, taipasin, et see oli sellest. Sest Kalju on olnud väga-väga oluline inimene mu elus. Võimatu, et see kuidagi niisama minust mööda läheks," nentis Endla loominguline juht Ingomar Vihmar, kuuldes, et teatrilegend Kalju Komissarov, kes mõni aasta tagasi oli ametis Endla teatri kunstilise juhinagi, lahkus meie seast täna öösel.

"Õppisin lavakunstikateedri 15. lennus, mis oli Kalju teine lend, esimene oli 13. lend. Pärast lavaka lõpetamist läksin Ugalasse, kus Kalju oli lavastaja, nii et ma olen tema tükkides mänginud pärast kooligi. Samuti on Kalju kutsunud mind Viljandi kultuuriakadeemiasse oma kursuse õpilastega lavastusi tegema. Neist viimane ei olnud sugugi ammu, vaid paar aastat tagasi, kui tegin tema kursusega "Romeot ja Juliat"," jutustas Vihmar oma seosest Komissaroviga.

"Sünnist ja surmast rääkida tundub väga kummaline. Kalju on olnud mulle teine isa: tema on mind õpetanud, kasvatanud, teatriellu aidanud. Kuna see side on nii tugev, meenub ju kõik," mõtiskles Vihmar.

"Vähemalt mina olen olnud väga kirglik, tundnud kõike tohutust armastusest vihani välja, sest kui inimesed on nii lähedased, on nende vahel kõike. Mulle on Kalju nii, nagu ta on. Võimatu on seda ülehinnata. Seetõttu tekitab tänane minus igasuguseid tundeid. Eelkõige suurt armastust, muidugi kurbustki, aga see ei ole esikohal. Leinata on normaalne. Kurbus tähendab rohkem seda, et on endast kahju. Tuleb sellele kindlaks jääda, et ainus asi, mis eksisteerib, on armastus. See ei kao kuskile, nii et iseenesest ei ole ju mingisugust mõtet kurb olla.

Mul hakkab praegu just August Strindbergi "Surmatantsu" (Endla uuslavastuse, toim) proov. Üks tegelane ütleb seal, et siis kui tuleb surm, võib-olla algab elu. Ma arvan, et see ühendus ei katke kunagi," märkis Vihmar.

Endla teatri juht Roland Leesment:

"Kalju Komissarov oli mees, kelle kareda koore all peitus avatud ja sooja südamega inimene.

Kaljuga on Endla teatril rohkelt kokkupuuteid tema siin loodud lavastuste kaudu: "Kangelane" (2007), "Röövlitütar Ronja" (2010), "Imetegija" (2011), "Uhkus ja eelarvamus" (2012). Kõik suurepärased ja elavat vastukaja tekitanud lavastused.

Kalju Komissarov oli Endla loominguline juht 2013. aasta juulist 2014. aasta oktoobrini. Põhimõttekindel ja konkreetse sõnaga, samal ajal meeskonda siduv ja kokkuhoidev juht. Tema viimaseks lavastuseks meil jäi "Vares" (2014).

Oleme täna sõnatud, lahkunud on suur teatrimees."

Täna öösel suri raske haiguse tagajärjel 70aastaselt näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov. 

Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri.

Aastatel 1968–1974 töötas ta Tallinnfilmis režissöörina. Aastatel 1974–1986 töötas Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991–2000 Ugala lavastajana.

2013-2014 oli Komissarov Pärnu Endla teatri kunstiline juht.

Aastatel 1986–1995 juhatas ta Eesti muusikaakadeemia kõrgemat lavakunstikooli.

Aastast 2002 on ta Viljandi kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Aastal 2013 palus teatrikompanii Polygon ta oma teatrikooli patrooniks.

2006. aastal pälvis Komissarov Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles