Juba teist aastat järjest korraldab Pärnu ühisgümnaasium aasta kõige pimedamal ja kõledamal ajal ainenädalaid, et teha õppetöö veel köitvamaks ja huvitavamaks.
Ühisgümnaasiumi ainenädalad tõid kooli põnevaid esinejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainenädalate üritused avas 23.–27. jaanuarini väldanud loodus- ja reaalainete nädal. Sellel aastal oli nädala põhirõhk külaliste kaasamisel. Esimene neist oli ühisgümnaasiumi vilistlane ja Import Auto tegevjuht Martin Lulla, kes rääkis õpilastele oma teekonnast ärimaastikul ja andis nõuandeid tulevikuks. G3. klasside geograafiatundides tutvustas oma eriala ja motiveeris õppureid Tallinna tehnikaülikoolis õppiv ühisgümnaasiumi vilistlane Jorma Lepik.
Nädala tähtsündmuseks kujunes klassidevaheline mälumäng, mida vedas samuti meie kooli vilistlane Jaan Allik. Kilb tekitas noortes palju elevust ja pingeid, kuid jäi siiski meelde meeleoluka ettevõtmisena, mida kindlasti korrata võiks. Peale selle toimus ainenädalal võistlusmomendi tekitamiseks klassidevaheline bioloogide pildijaht ja nädalaviktoriin, mille teema oli "Tunne oma loodus- ja reaalaine õpetajat".
Keemiatundides korraldasid põnevaid katseid G2.b õpilased.
Nädalale pani ilusa punkti riigikogu liige Yoko Alender, kes rääkis õpilastele oma elust poliitiku ja arhitektina.
Nädala lõpus jagati auhindu parimatele mälumänguritele, nädalaviktoriini võitjale ja nagu tavaks autasustati matemaatikaolümpiaadi koolivooru parimaid.
Loodus- ja reaalainete nädalale järgnes 6.–10. veebruarini võõrkeelte nädal, mis tõi majja samuti kaugeid külalisi ja muutis tunnikellad prantsus-, inglis-, saksa-, hispaania- ja venekeelseteks laulujuppideks.
6. veebruaril oli koolis prantsuse keele päev, mille raames toimusid vahetundidel Prantsuse kultuuriga seotud töötoad, kus peale kooli prantslasest prantsuse keele õpetaja Stéphane Claveli tegutses Prantsuse kokk Bertrand Horreux. Tema valmistas traditsioonilist raclette’i (grillil küpsetatud kartuleid singi ja juustuga), mida kõik osalejad degusteerida said.
Töötubades tutvustati sagedasemaid prantsuskeelseid käibeväljendeid, räägiti Prantsuse köögikunstist, suhtumisest sööki-jooki, prantslaslikust mentaliteedist ja veidratest väljenditest prantsuse keeles (näiteks tähendab tomber dans les pommes, otsetõlkes kukkuma õuntesse, hoopis minestamist).
8. veebruaril, hispaania keele päeval, avasid hispaania keele õppurid Hispaania kohviku, kust sai osta kooli oma õpilaste valmistatud hispaaniapäraseid toite magdalena’sid, tapa’sid ja tortiljasid.
9. veebruaril järgnes võõrkeelte nädala pärl ja finaal, juba traditsiooniks kujunenud suursündmus, festival Vene Laul, kus osales 18 kooli kogu riigist.
Tervitussõnad laususid Pärnu abilinnapea Jane Mets ja Vene Föderatsiooni suursaatkonna atašee Irina Bliznets, kes mõlemad laususid festivali kõrge taseme kohta vaid kiidusõnu.
Ürituse peamised eestvedajad on ühisgümnaasiumi vene keele õpetajad Irina Oad ja Sarmite Tammekivi.
Pärnu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist Virve Laube on selle festivali patroon. Sellest ettevõtmisest kasvas välja koostöö Hugo Treffneri gümnaasiumiga, mis omakorda kutsus mei kooli noori Tartusse vene keeles mõõtu võtma.
Inglise keele päeva ainenädalal eraldi ei tähistatud, kuna novembri alguses toimusid Briti päevade raames Pärnu ühisgümnaasiumiski inglise keele ja Briti kultuuriruumiga seotud üritused: üleriigiline ja samuti juba tavaks saanud koolidevaheline tõlkevõistlus ja viktoriin British Studies, põnev loeng tõlkija Krista Kaeralt, kohtumine äsja ametisse astunud suursaadiku Theresa Bubbeari ja poliitnõunik Alastair Brockbankiga. Viimasena mainitud tutvustasid saatkonna tööd ja vastasid õpilaste küsimustele oma kohanemisraskustest Eestis Brexitiga seotud teemadeni.
Enne talvevaheaega, 13.–17. veebruaril toimus humanitaarainete nädal, mis täitis kooli omaloomingu ja "valimisreklaamidega".
Ainete lõimimise ja humanitaarainete vastu huvi tõstmise nimel sai seotud kirjalik ja suuline eneseväljendus: õpilased avaldasid muusika-, emakeele-, kunsti ja filosoofiatundides oma mõtteid patriotismi ja ilusa emakeele teemal, panid paberile seoseid, mis tekkinud ilukirjandust lugedes ja kontserte külastades. Parimatest töödest seati üles näitus.
Hea konspekti näitusel sai vaadata eri konspekte, koridori seintelt lugeda G2.c klassi parteide valmislubadusi ja sekretäri juurde jätta ainenädala viktoriinivastused.
Õppekäigul Tallinna osaleti KUMU ja Tammsaare majamuuseumi põnevates haridusprogrammides.
Õppetunde külastasid mitme eriala inimesed. Vilistlane Mareli Reinhold rääkis sellest, millega puutub kooli lõpetanud inimene kokku kõrgkoolis edasi õppides. Ettevõtja Reena Koitla selgitas eraettevõtjaks olemise plusse ja miinuseid, psühholoog Elen Kihl rääkis õpilastele vaimsest tervisest.
Psühholoogiahuvilised tegutsesid Psühhobussi töötoas. Raamatukogus sai kuulda õpilaste ja emakeelõpetajate omaloomingut ja sotsiaalainehuvilised osalesid valimissimulatsioonil: G2.c erakonnad pidid oma ideed 10. klassi õpilastele usutavaks tegema, sest valmistulemused sõltusid just 10. klassi õpilaste häältest. Debatil osalesid G2.c erakonnad Sirp, Rahvaerakond, Rahvussotsialistlik erakond, Diktaatorliku vabariigi erakond ja Jürikond.
Debati korraldas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Joonas Krüger. Vaidlusteemadeks majandus, haridus ja julgeolek.
Võitjaks tuli erakond Sirp, kes muu hulgas leidis, et sõjavägi võiks olla kõigile kodanikele kohustuslik. Sirp teeks eesti keele oskuse kõigile eestimaalastele kohustuslikuks ja lisaks õppekavva tasuta eesti keele tunnid vene rahvusest õpilastele õppetöövälisel ajalgi.
Valimisdebatt panigi nädalale ja ainenädalate sarjale ilusa punkti.
Kolm kordaläinud ainenädalat päädisid ühisgümnaasiumi õpilaste loodud koolimuusikaliga Endla laval 5. märtsil Muusikamoosi festivali raames.