Tervise arengu instituut teatas täna, et uuendas riiklikke toitumissoovitusi, muutes valkude-rasvade-süsivesikute tarbimis reeglid pisut vabamaks.
Riik andis uued toitumissoovitused
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
9. märts 2017, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem oli soovitustes valkude osa kogu päevasest energiast 10–15 protsenti, rasvadel 25–30 ja süsivesikutel 55–60 protsenti. Nüüd on need kogused vastavalt 10–20, 25–35 ja 50–60 protsenti.
Veel muutis instituut teatud vitamiinide-mineraalainete koguseid. Näiteks D-vitamiini puhul: täiskasvanutel soovitatakse seda manustada varasema 7,5 mikrogrammi asemel kümme, eakatel koguni 20 mikrogrammi päevas. Osas vanuserühmades on suurenenud C-vitamiini, magneesiumi ja seleeni soovituslikud kogused.
Samuti tuleb varasemast enam süüa puu- ja köögivilju.
Riiklike soovituste järgimisel pole eestlased seni kuigi usinad olnud. Vastav uuring paljastas, et enim rikutakse reegleid maiustamisega. Magusat süüakse soovituslikust kaks–kolm korda rohkem. Samuti tarvitatakse liha ja lihatooteid tunduvalt rohkem kui tervisele kasulik.
"Liiga vähe aga süüakse leiba, kartulit, kala, puu- ja köögivilju. Ka pähkleid ja õlisid kasutatakse meil liiga vähe," rääkis tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk.
Et kohandada oma toidulaud võimalikult toidusoovitustele vastavaks, tuleks esmajoones märgatavalt vähendada suhkru, magusate ja soolaste näkside söömist. Täisteraviljatoodete ehk leiva ja putrude osa tuleks tõsta ning saia ja rafineeritud jahust toodete söömist piirata. Puu- ja köögivilju on soovitav süüa minimaalselt viis portsjonit ehk pool kilo päevas. Enamiku sellest kogusest peaksid moodustama köögiviljad. Kasvama peaks kala ja vähenema punase liha tarbimine. Valmistooteid võiks süüa harva ja alati tasuks eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.
Täna lõplikul kujul avaldatud riiklike soovituste uuendamine algas 2012. aastal, töös osales üle 40 eksperdi kõrgkoolidest, erialaseltsidest ja ametiasutustest. Soovituste põhialuseks on Põhjamaade toitumissoovitused ja arvestatud on Eesti kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku taustaga.