Statistika: enamik pärnumaalastest räägib emakeelena eesti keelt

Kadrin Karner
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele sõnaraamatud.
Eesti keele sõnaraamatud. Foto: Toomas Huik/Postimees

Möödunud aasta alguse seisuga kõneles eesti keelt emakeelena umbes 89 protsenti Pärnumaa elanikest, ületades märkimisväärselt Eesti keskmise.

Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur kirjutas emakeelepäeva eel ameti blogis, et Eestis kokku elab eesti keelt emakeelena kõnelejaid 883 707 ehk 68,4 protsenti rahvastikust. Vene emakeelega on ligemale 30 protsenti, mõne muu emakeelega kaks protsenti riigi rahvastikust.

Protsentides on kõige enam eesti emakeelega eestlasi Hiiu- ja Saaremaal, järgnevad Viljandi-, Võru- ja Järvamaa. Pärnu maakond jääb edetabelis kümnendale kohale, asudes Läänemaa ja Lääne-Virumaa vahel.

Enim eesti keelt emakeelena rääkijaid elab statistikaameti andmetel Harjumaal, kuid nende arv jääb 60 protsendi ligi. Ida-Virumaal on eesti keel emakeel vaid 16 protsendile elanikest. Ülejäänud maakondades on muu emakeelega inimesi alla viiendiku.

Keskmisest rohkem kõneleb eesti keelt emakeelena kuni 30aastaste põlvkond. Vene emakeelega inimesi leidub enim 50–70aastaste hulgas: üle kolmandiku. 

Homme tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Keelel mängib rahvusliku identiteedi kujundamisel kandvat rolli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles