Keskkonnaamet hoiatab: Talveunest ärganud pahurad karud võivad sattuda inimeste lähedusse

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor karu Alam-Pedjal 2015. aastal.
Noor karu Alam-Pedjal 2015. aastal. Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet hoiatab inimesi talveunest ärganud näljaste karude eest, kes võivad toiduotsinguil sattuda inimese lähedusse.

Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg ja keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnutsi on esimeste ärganud ja ringi liikuvate karude jälgi tänavu varakevadel Eestis juba märgatud.

Karu on kõigesööja, toitudes kevade hakul sageli raibetest. Nad võivad kahjustada mesitarusid ja murda kariloomi.

"Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad nad kord juba avastatud mesilaid mitu korda rünnata ja kahjustused kujuneda väga suureks. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna "Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus"," ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud, et karu tekitatavaid kahjustusi ennetada. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Peale selle võib mesitarude kaitseks elektrikarjuse kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti sobib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karudele ebameeldivaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti kompenseeritakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Talveunest ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegi häirida. Mingil juhul ei tohi poegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatult kohtudes on ainuõige teguviis kohe ja rahulikult taanduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles