Tapetud taksojuhi poeg: Otsus ei tundu õiglane

Filip-Artur (vasakul) ja Benjamin Hiienurm kuulasid eile kohtuotsust rahulikult. Foto: Urmas Luik

Pärnu maakohus mõistis eile Filip-Artur ja Benjamin Hiienurmele taksojuht Lembit Uibo mõrva eest 15 aastat vangistust.

Ehkki Lääne ringkonnaprokurör Gardi Anderson küsis 10. veebruari istungil mõlemale mehele eluaegset vangistust, leidis kohus, et see pole vajalik.

Kohtunik Teet Olvik tõdes, et mõrv oli jõhker ja põhjustas ohvri lähedastele suuri kannatusi, kuid selgitas, et muu hulgas määratakse tapmise raskus ohvrite arvu järgi. Pealegi polnud vendi Eestis varem kohtulikult karistatud.

Küll nõustus kohus prokuröriga, et mõlema venna süü kuriteos oli võrdne. “Filip-Arturi ütlused, mille kohaselt ta pani tapmise toime üksi, pole tõesed,” kommenteeris Olvik. “Kohtuliku ekspertiisi ja uurimiseksperimendiga on tehtud kindlaks kehavigastused, nende olemus ja tekitamisviis. Taksojuhti löödi mitu korda eri piirkondadesse, kuid palju haavu asub pealael.”

Niisiis ei leidnud Filip-Arturi väide, et ta lükkas taksojuhi autosse ja lõi teda seejärel mitu korda noaga, tõenditega kinnitust. “Kui kannatanu olnuks autos pikali, poleks saanud nii pealae piirkonda lüüa, sest löögid olid väga tugevad ja neid oli hulgaliselt,” selgitas kohtunik. “Kui ohver on autoistmel pikali, on lööja ruum hoovõtuks piiratud: talle jäävad ette näiteks uksed ja lagi.”

Benjamini kaitsja Rünno Roosmaa palus 10. veebruari istungil kohtul mõista oma kaitsealune süüdi rühmaviisi toime pandud röövis, mille eest karistusseadustik näeb ette kolme- kuni viieaastase vangistuse. Filip-Arturi kaitsja Vladimir Sadekov palus kohtul karistuseks mõista kuni 14 aastat.

Lembit Uibo lähedased näisid kohtuotsusest löödud.

Tapetud taksojuhi poeg Verner Uibo ütles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, et nii vahetult on raske kindlat seisukohta võtta. “Esmase tunde põhjal ei tundu otsus õiglane,” sõnas ta.

Abikaasa, isa ja vanaisa kaotanud pere ootas tapjatele eluaegset vangistust. “Eks me ikka lootnud. Emotsionaalselt tundub, et ehk oleks isegi eluaegne vanglakaristus vähe,” lausus tapetu poeg. Ta lisas, et kuna kohtupraktika on olnud erinev, on raske seda täpsemalt kommenteerida.

Lembit Uibo lähedased pole veel otsustanud, kas nad suudaksid kohtuga edasi minna. “Tuleb seedida, omakeskis ja prokuröriga arutada, kas oleks õiglasem otsus edasi kaevata,” rääkis Verner Uibo. “Ega selle protsessiga kerge edasi minna ole. Lootsime, et saab joone lõplikult alla tõmmata, aga praegu küll sellist tunnet pole.”

Uibo ei osanud öelda, kas ta suudab kunagi isa tapjatele andestada. “Raske vastata, aeg teeb oma töö,” ütles ta. “Võib-olla peaksime minema eluga edasi ja keskenduma rohkem ajale, mis meil isaga oli. Mis saab neist edasi ja kuidas nendesse suhtume ... Vaatame, milline on lõpptulemus. Eks nad saa isegi oma tegude üle mõelda.”

Kohus rahuldas ohvri lähedaste tsiviilhagi 3022 eurot ja mõistis neile 10 000 eurot valuraha. “Me isegi ei mõtle selle moraalse tasu peale, see pole meile põrmugi oluline,” lausus Uibo.

Kaitsjad ega prokurör ei osanud eile veel öelda, kas kaebavad otsuse edasi, ja võtsid mõtlemisaega. Otsuse edasikaebamise soovist tuleb teatada kohtule seitsme päeva jooksul. Apellatsiooni saab esitada Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.

“Olen rahul, et nii raske kuritegu on leidnud kohtu arvateski tõendust ja karistus mõisteti mõlemale,” lausus prokurör Anderson pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Kuigi Filip-Arturi näos võis eile kohtusaalis korraks naeratustki näha, on vennad avaldanud varem tehtu pärast kahetsust. “Soovin vabandust paluda selle eest, mida tegin! Kahetsen seda!” teatas Filip-Artur 10. veebruaril oma viimases sõnas.

“Daamid ja härrad, kohus ja eelkõige kannatanu pere,” rääkis Benjamin. “Palun vabandust selle eest, mida tegin! Kahetsen seda sügavalt! Palun vabandust selle kaotuse ja leina pärast, mille põhjustasin!”