/nginx/o/2017/03/15/6452515t1h73ce.jpg)
Tänavu vara alanud lindude ränne katkes vahepeal halva ilma tõttu, kuid esmaspäeva keskpäevast hakkas tiivulisi taas rohkelt tagasi saabuma.
Soojad ilmad tõid lindude hoogsa kevadrände
15. märts 2017, 22:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse spetsialist Jaak Tammekänd rääkis, et kevadränne algas sel aastal juba veebruari lõpus, aga siis läks ilm käest ära ja üsna kaua polnud tiivulisi näha. «Pikalt oli udu ja vahepeal lumised päevad. Siis oli ränne justkui kinni keeratud,» sõnas ornitoloog.
Kui ilm paranes, rändevoog jätkus. Esmaspäeval nähti Tammekännu andmetel Kablis juba esimest valget toonekurge. Arvukalt on saabunud hanesid, täies hoos on hiireviude ränne.
Rootsis olla Tammekännu sõnutsi linavästrikud kohal, kuid ta ei teadnud, kas Eestis on neid sabaviibutajaid juba nähtud.
Ohtralt on pesitsusalale jõudnud sookurgi. Kohal on rabahaned ja suurlaukhaned. «Ja neid on üpris arvukalt,» iseloomustas Tammekänd.
Kärmemad, näiteks varesed, peavad pulmi. Ronkadel on munadki pesas. «Rongad on väga varajased pesitsejad, nad alustavad juba veebruari lõpus,» lausus Tammekänd.
Varajasi liike leidub ornitoloogi ütlust mööda Eestis palju. Näiteks kuuse-käbilind ja männi-käbilind alustavad pesitsust veebruaris. Kuna tänavune käbisaak jäi väikeseks, ei leia neid tiivulisi Eestis arvukalt.
Asulates valmistuvad pesitsema hõbekajakad, kes panevad territooriume paika. «Kui linnas käia, on näha, et see on täitunud kajakatega. Need on hõbekajakad, kes katustel pesitsevad,» seletas Tammekänd.
Ornitoloogi soovitusel on kätte jõudnud paras aeg pesakastid üles panna nii tihastele kui ka kuldnokkadele. «Kuldnoka ränne on alanud: ta kuulub esimeste rändurite hulka ja saabub põldlõokesega samal ajal,» kõneles ta.
Vanad pesakastid tasub puhastada. Kui kuldnokk viskab vana rämpsu ise välja, toovad tihased igal aastal pesamaterjali juurde, kuni kast lõpuks niivõrd täitub, et lind sinna enam pesitsema ei tule.
Kui pesakast on hoolimata puhastamisest mitu aastat järjest asukatest tühjaks jäänud, võib põhjus peituda kehvas asukohas ja see tuleks sobivama koha peale tõsta.