/nginx/o/2017/03/20/6474779t1h89fc.jpg)
Maanteeamet palub liiklejatelt kannatlikkust väiksematel riigi kruusateedel sõitmisel, sest kevadiste ilmade tõttu on osa teid sõiduautodega raskesti läbitavad.
Maanteeamet: ilmaolud ei lase kruusateid kiiresti parandada
20. märts 2017, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pressiesindaja teatel on maanteeamet probleemiga kursis ja teeb hooldeettevõtetega kahasse kõik endast oleneva, et olukorda parandada. Kuid madalate, vettinud ja ebapiisava koostise ja paksusega kruusakihi korral on tõhusate meetmete tarvituselevõtt kuni muldkehade tahenemiseni keeruline.
Kruusateede muldkehad on paljudel juhtudel välja ehitamata või rajatud vanadele alustele, millel puudub korralik filtratsioon. Olukorda annab leevendada ja seda tehakse, kuid igale poole jõudmine võtab pressiesindaja selgituse järgi aega. Kruuskatte hoolduse efektiivseim ja kiireim moodus on hööveldamine, ent enne sellega alustamist tuleb oodata, kuni teepind taheneb. Märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna soovitud tulemust. Kulunud kihi taastamiseks kulub keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.
"Kahjuks on selle aasta ilmaolud kruusateedele keerulised," ütles ameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa. "Viimati oli nii pehme talv kolm aastat tagasi."
Peale selle mõjutab teede seisukorda palju see, kas raskevedude ettevõtted peavad kinni massipiirangutest. Kui seda ei tehta, võib tee muutuda läbimatuks ja selle taastamine nõuab aega ja raha.
Igal aastal ka remonditakse kruusateid, tänavu ligikaudu 300 kilomeetril. Enne vaadatakse üle raskesti läbitavad ja muud parandamist vajavad teelõigud ja vajadusel korrigeeritakse remondinimekirju. Maanteeamet püüab probleemsemate teede remondi vajadusega veel käesoleva aasta kavade koostamisel arvestada.
Maanteeametilt on küsitud, millal viiakse kõik kruusateed katte alla. Seda on amet aastate jooksul ja ressursside olemasolul teinud. Elanike nõudlus selles suhtes on märkimisväärselt suurem kui maanteeameti võimalused. Kruusatee suvise hooldamise kilomeeter maksab keskmiselt 850 eurot aastas. Kuna raharessurss on piiratud, mõjutab see valikuid.
Tolmuvabade katete rajamise ja püsimise eeldus on kandevõime aasta läbi, see tähendab toimivat veterežiimi piki- ja põikkraavidena, dreenivate omadustega muldkeha ja kruuskatet.
Siiani on riigimaanteede tihedama tee-äärse asustusega lõikudele pandud tolmuvaba kergkatet eesmärgiga parandada just sealsete elanike elukeskkonda. Samal ajal ei saa teeomanik anda garantiid, et kattekonstruktsiooni ei teki lähiaastail ühtki deformatsiooni. Nagu nimetus ütleb, on tegemist kerge kattekonstruktsiooniga, mis pole mõeldud suurele hulgale raskeveokitele ja mis kevaditi maa sulamise ajal on eriti tundlik.
"Maanteeamet soovib kindlasti kõiki teid paremaks muuta, ent valikute tegemisel tuleb lähtuda liiklussagedusest: kas pöörata rohkem tähelepanu teele, kus ööpäevas sõidab 20 või 200 autot," rääkis Kuldmaa.
Siiski tuleb praeguses olukorras arvestada, et teedele tuleb seada massipiiranguid, vältimaks nende edasikahjustamist. Maanteeamet loodab, et raskevedude ettevõtted nendest kinni peavad.