Raske lumi, kitsed ja külmalõhed

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lume raskuse all murdunud oksad tuleb ära lõigata.
Lume raskuse all murdunud oksad tuleb ära lõigata. Foto: Urmas Luik

Kevad sulatab teeradade äärseid hekke ja lillepeenraid tinaraskete lumekuhjade alt. Paraku ei pruugi lumesulamise järel avanev pilt aednikke rõõmust särama panna. Nii tavalised on ju murdunud ja pruunikaks tõmbuvad okaspuude ja -põõsaste oksad.

“Pole parata, mis on ära vajunud ja katki läinud, tuleb eemaldada,” tõdeb Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse metsanduse kutseõpetaja Kaja Hiie. “Elupuudega pole probleemi, sest need kannatavad hästi pügamist. Lõigake julgesti kõik kannatada saanud kohad välja!”

Kuna viimasel ajal on rohkesti päikesepaistet jagunud, näeb palju okaspuude päikesepõletusi, kus õigel ajal varjutuskangas peale panemata jäänud. Siingi ei aita Hiie sõnutsi muu, kui käärid kätte ja kahjustunud kohad välja lõigata.

Paremas olukorras on need, kelle aias kasvavad sinaka tooniga igihaljad puud, kuna nende oksad on vahakihiga kaetud ja päikesepõletusele vastupidavamad.

Peale selle, et raske lumi oksi murrab, ähvardab lumekoorma all taimi haudumine. Nii tuleks lumi hekkidelt ja lillepeenardelt kiiresti eemaldada. Seda tööd tuleb teha ettevaatlikult, et taimi mitte rohkem lõhkuda. Seega oleks mõistlik lume sulamist kiirendada. Selleks võib lumele raputada turbapuru ja tuhka, aga ka reha või labidaga lumekoorikut lõhkuda.

Kaitseks kevadpäikese eest võõbatakse paljudes aedades praegu viljapuutüvesid valgeks. Hiie tõdeb, et seda tulnuks teha hiljemalt veebruaris. Nüüd on külmalõhed juba tekkinud. Päike soojendab ja koor paisub, aga öösel külmaga tõmbub kokku. Selle paisumise ja kokkutõmbamisega külmalõhed tekivadki.

Kes oma puude tüvedel külmalõhed avastavad, võiks kiirabiks kätte haarata terava noa ja koorele veel ühe või paar sisselõiget teha. Vastasel juhul, kui puu ise koort kinni kasvatama hakkab, tekitab pinge veel laiema lõhe. Sisselõiked võtavad aga pinge maha. Kõik lõikekohad ja külmalõhed tuleb seejärel paksult pookevahaga üle tõmmata.

Pookevaha on hea abiline kitse ja jäneste näritud puude päästmisel. Tõsi, see töö õnnestub, kui koort on alles vähemalt sentimeetrilaiune riba. Kui koor on ringi mööda näritud, puu hukkub. Kuna praegu on maas paks lumi ja näritud on ilmselt lumekõrguselt, võib loota, et ehk hakkab puu alt uusi oksi kasvatama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles