Pärnumaal on tänavu jaanuaris-veebruaris 15 korral diagnoositud puukborrelioos.
Puuginakkust on avastatud talvelgi
23. märts 2017, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Entsefaliidijuhtumeid tänavu tuvastatud ei ole. Puugihaigust diagnoositakse üsna sageli talvelgi, sest inimesed on alles siis kaebustega arsti poole pöördunud.
Puukborrelioosi peiteperiood varieerub ja seetõttu on haigust diagnoosida väga keeruline. Borrelioos võib mitu korda välja lüüa. Borrelioosi vastu pole võimalik vaktsineerida.
Puukentsefaliidi lühem peiteperiood ja haiguse selgemad piirid muudavad diagnostika võrreldes borrelioosiga lihtsamaks. Sellesse haigusesse nakatunud vajavad enamasti haiglaravi ja üks protsent põdejatest sureb. Entsefaliidi vastu saab vaktsineerida.
Terviseameti andmetel on sobivaim aeg vaktsineerida aprillis, sest siis jõuab immuunsus seene- ja marjahooajaks välja kujuneda. Nakkuse võib saada kas või oma aiast. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheajaga ja kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on organism immuunne, kuid mõju kestab ainult ühe hooaja. Nakkuskindlust pikendab kolmas süst. Iga kolme aasta tagant on aga vaja kordussüsti.
Möödunud aastal nakatuti Pärnumaal puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta keskmisest ligikaudu kolm korda rohkem ja borrelioosi juhte esines kaks korda üle keskmise. Borrelioosi nakatuti 171 ja entsefaliiti 14 korral.
Eestit peetakse nii puukborrelioosi kui -entsefaliidi leviku maaks ja siin leidub palju nakkusohtlikke puuke.