Eile kell 18.36 teatati häirekeskusele põlengust Sauga vallas Eametsa külas. Teataja jutu järgi põles kulu, näha oli tumedat suitsu.
Kulupõlengute hooaeg algas
24. märts 2017, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad selgitasid kohapeal välja, et süttinud oli rehv. See põles küll asfaldil, kuid tuli võinuks kanduda lähedal olnud kulule. Põleng kustutati ämbritäie veega.
Lääne päästekeskuse territooriumil oli eile kaks selle kevade esimest kulupõlengut. Päästjad kustutasid kulu Rapla- ja Saaremaal.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais tõdes, et esimesed kulupõlengud annavad tõesti kevadest märku. Kais tuletas meelde, et kulupõletamine on keelatud ja lõket tohib teha vaid järelevalve all.
"Kulu ei tohi mingil juhul põletada, seda aasta ringi. Kulu vastu saab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega. Nii ei teki kevadeks tuleohtlikku kuluheina. Vähest hulka kuluheina on võimalik kokku riisuda ja alles siis lõkkes põletada. Oma kodu ümbruse kuluheinast puhtana hoidmine tõstab oluliselt tuleohutust. Nii ei ohusta majapidamist naabri lõkkest lennanud sädegi," rääkis Kais.
Enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähedale jäävatest hoonetest ja metsast. "Ohutu vahemaa hoonetega on minimaalselt 15 meetrit ja metsaga 20 meetrit. Rõhutan: tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla," selgitas Kais. Lisades, et väikese, kuni meetrise läbimõõduga lõkke puhul peaks ohutusala olema vähemalt kaheksa meetrit.
Pressiesindaja rõhutas, et lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast, kõige kindlam on lõkkealus ümbritseda kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku ei leviks. Kindlasti tuleb jälgida tuule suunda ja kiirust. "Lõket tohib teha, kui tuule kiirus jääb alla 5,4 meetri sekundis ja suund ei ole hoonetele," märkis Kais.