Pärnumaale on jäänud vaid 9944 lüpsilehma, selgub põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest, mis äsja maaeluministeeriumi kodulehel avaldati.
Lautades ammub vaid alla 10 000 lehma
25. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmse tagasilöögi andis tootjatele endiselt madal piima hind, mis oli kaks aastat järjest keskmiselt 24 senti kilost. Läinud suvel oli toorme kokkuostu hind veel madalam, keskmisena 20 senti kilost. Euroopa Liidu keskmine juulis oli 25,7 senti ja tõusis 2016. aasta lõpuks 33 sendini kilost.
Kuigi detsembris maksti tootjatele keskmiselt juba 32 senti kilost, mis näiteks juuliga võrreldes on 61 protsenti enam, jääb tootmise omahinna ja varumishinna vahele kuristik. Nii nendib maakonna ühe eesrindlikuma, Uida talu peremees Peeter Aassalu, et tegelik tootja kannatab Venemaa sanktsioonide pärast, sest piimatooted olid ekspordis tähtis kaubagrupp.
“Tunda annab see kolm aastatki, mis jäi vahe ilma toetusteta. Investeeringud jäävad tegemata, aga masinad ei ole ju igavesed. Ja kui uus valitsus hakkas põllumajandust toetama, siis 70 protsenti maksavad põllumehed riigile sellest toetusest maksudena tagasi,” rääkis Aassalu.
Tunda annab see kolm aastatki, mis jäi vahe ilma toetusteta. Investeeringud jäävad tegemata. Peeter Aassalu
Uida peremehe arutluse järgi oli piima varumishind vahepeal isegi 18 senti kilost, nii madala tasuga ei saa tulust rääkida. Vedanud on neil, kellel ei ole pangalaenu võlakoormat. Mõni päev tagasi oli Aassalu vaadanud telerist uudiseid ja kuulnud, et või hind tõusis keset talve veerandi võrra. Mõte viis selleni, kuidas kombinaadidki sirutavad käe kohe piimakarjapidajate toetuse poole ja langetavad varumishinda.
“Varem on ka kriise olnud, aga ei mäleta, et nii pikalt, juba 2014. aasta sügisest. Turg on ikka seal idas. Ei aita meid Jaapan ega Hiina, nad võivad maksta toodete eest Euroopa keskmist hinda, aga transpordi sinna maksame meie,” jagas Aassalu oma arusaama.
Are valla Uida talu ligemale 90 lehma piim sõidab tootjate katusorganisatsiooni TÜ EPIKO vahendusel Leetu. Piima headuse eest hoolitseb pererahvas, aga veel rohkem kaks lüpsirobotit, millest esimese tõid Aassalud maakonnas esimesena talulauta 2010. aastal ja paar aastat hiljem teise. Are vald nimetas Uida talu ja tootmishoonete hoolitsetud ümbruse eest valla kauneimaks koduks ja parimaks ettevõtteks ning peremees pälvis Pärnumaa populaarseima põllumehe nimetuse Jakobsoni konkursil.
Aassalusid võib lugeda robotipõlvkonna esindajateks, kes toas arvutiekraanilt saavad jälgida iga lehma ja tema antud piima andmeid. Robotid teavad täpselt, kes ja millal peab lüpsma tulema, ega lase sorteerimisvärvast läbi neid, kellel pole kuut tundi viimasest lüpsist möödas. Elektri-, õigemini ööpäev läbi vältava laudatöö katkestuse vältimiseks on muretsetud generaator.
Halinga valla Soosallo-Alti talu perenaine Evi Pipar rääkis veel vana aasta sees, et ümberringi lõpetavad talud lehmapidamist, sest väikeste tootjate piima realiseerimisega on raskusi ja kuigi raadiost räägiti, et hind tõuseb, on samal ajal tarbimine vähenenud.
Põlistalu piimakari on omaaegses majandilaudas ja suvel käib karjamaal. Nagu laudas ikka on siingi igal oma nimi, et rivis krõpsutavad heina Lauk, Tähti, Kadi, Lõbu, Tähik ...
Lehmapidamisega kõrvuti sirgunud ja laudas brigadir-lüpsja olnud Evi Pipar nentis, et riigi poliitika ei soosi maal väikeettevõtlust ega loomapidamist, kuigi just nii luuakse endale ja perele töökohti. Ta on oma noortega arutanud, mida ja kuidas edasi ning mõte on liikunud lihaveiste kasvatamisele.
“Me ei ole välja mõelnud, mis tõugu lihaloomi võtta, ju siis peab kellegagi enne konsulteerima. Noorematel on lihtsam lihaloomadega, aga võib-olla selle aja peale, kui mõte teoks saab, ei taha neidki keegi,” arutles maaelu ümberkorraldustes loksutada saanu.
Lihatõugu lehmade arv on Pärnumaal kasvanud: neid peeti tunamullu 2621, mullu aga juba 2917.
Uida peremees oli nördinud poliitikute arusaamast, et põllumajandusega on hõivatud vaid kolm kuni viis protsenti tootjaid ja nendega justkui ei peakski arvestama. “Aga kui hakkad mõtlema, kes kõik põllumehe käest raha saavad, kellele põllumees maksab teenuste eest, siis neid on sadu. Ja kui on kriis, hakkab kogu majandus kiratsema, see ahel on pikk,” tõdes Aassalu.
Ülevaate järgi on 2015. aasta lõpuga võrreldes riigis piimalehmi 4400 võrra vähem ja lihalehmi 2700 võrra rohkem. Enamik mullu piimatootmise lõpetanutest olid ühe–kahe lehma pidajad. Viimase viie aastaga on piimalehmaomanike arv Eestis vähenenud ligemale poole võrra ehk 44,5 protsenti.
Loomade arv Pärnumaal
Aasta Veised Piimalehmad Lihatõugu lehmad Lambad Kitsed Riigis kokku
2007 23 626 10 691 587 4018 71 242 282
2010 23 859 10 282 1125 4564 662 236 644
2016 26 074 9944 2917 6333 897 248 172
Andmed: maaeluministeerium