Üle saja valdavalt hõbepäise inimese kogunes täna keskpäeval Pärnu Leinaparki küüditamisohvrite mälestuskivi juurde, et meenutada vihmast hoolimata 68 aasta tagust sündmust, mil punavõim näitas eestlastele oma tõelist palet.
Galerii: Leinapargis meenus 68 aasta tagune päev (3)
/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
25. märts 2017, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestuskivi juures põles 68 küünalt, auvalves seisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed, kelle kõrval leinalindiga riigilipp ja Memento lipp.
Lausekatketest kostus ootamatulu külmale maale saadetute meenutusi, jagus saatusekaaslaste äratundmisrõõmu ning pärimisi teiste järele. Preester Eenos rõhutas rahvale kõneldes, et ei tohi unustada 25. märtsist 1949 kui päeva, mil paljud inimesed viidi kodudest oma tahte vastaselt.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste mainis oma kõnes, et noorim küüditatu oli kolmepäevane imik ja vanim 95aastane taluperenaine. Eestist oli määratud Moskvast ette antud nimekirja järgi küüdiatad 29 270 inimest, Siberisse sadaeti üle 21 200 inimese, valdavalt naised, lapsed, eakad.
Lauluselt Mõnusalt tõi vaheldust meenutustepäeva kunagise raudteejaama asukohas, kuhu on rajatud Leinapark.