Peeter Järvelaid: Rahvaalgatus ja rahvahääletus Eestis

Peeter Järvelaid. Foto: PP

Eesti on demokraatlik vabariik ja vähemalt need Eesti Vabariigi kodanikud, kes meie omariikluse taastamise ajal juba täiskasvanud olid, mäletavad, millise tundega andsime hääle omariikluse taastamise toetuseks. Olen seda erilist perioodi nimetanud vaimse ja poliitilise ekstaasi ajaks, kus me, eestlased, olime ehk kõige optimistlikum rahvas Euroopas.

Kui meid kutsuti jälle hääletama 1992. aastal uue põhiseaduse suhtes, oli tõesti väga suur usk demokraatiasse, sest olime kindlad, et nüüd saame senisest enam kaasa rääkida oma riigi arengus. Aastal 2017, kui valitsus lubab avalikkusele suuremat kaasamist ja rahvaalgatuse taastamist, võib öelda, et see ettepanek on ehk liigne, sest vähemalt teoreetiliselt on ju olemas väljavaated olla kaasatud.

Paraku polegi nii lihtne selgitada, kus Eestis valitsuse ja rahva dialoog täpselt kannatada sai. Seda peaksid tulevikus uurima teadlased, sest poliitikutel on kombeks teha süüdlaseks vaid konkurendid. Aga teema iseenesest on Eestile eksistentsiaalne.