Kui Pärnumaa oli veel 11,36 ruutkilomeetrit suurem

Ajalooline ülesvõte Kompassi pardalt. Paremalt erariides esimene insener O. Truumees majandusministeeriumist, ärimees ja laevaomanik J. Pärtsel, E. Paldrock ja insener I. Kuusik. Taga seisavad Ruhnu delegatsioonile kaasa antud rahvaväe sõdurid. Foto: Olaf Esna erakogu

Pärnumaa haukab peagi suure suutäie Läänemaast hüvituseks aegade jooksul kaotatud Halliste ja Karksi kihelkonna asemele. Kui palju on veel neid lugejaid, kes mäletavad, et aastatel 1950–1986 oli Pärnumaa 11,36 ruutkilomeetrit praegusest suurem? Neil aastatel oli Ruhnu saar nii administratiivselt kui suures osas majanduslikult seotud Pärnu maakonna/rajooniga. Mullu käisid meie mehed jälle Ruhnut liitumise mõttega moosimas.

Tegelikult on Ruhnust Kuressaarde 70 ja Pärnusse 96 kilomeetrit. Ruhnut ja Kihnut lahutab 54 kilomeetrit merd ja lähim maismaapunkt Ruhnule on hoopis Kuramaal asuv Kolkasrags 37 kilomeetrit eemal. Halduslikult kuulub Ruhnu Saaremaa koosseisu 1624. aastast. Milline oli-on Ruhnu saar ja tema ajalugu, sellest mõni rida edaspidi, aga esialgu uuriks, kuidas Ruhnu üldse Eestimaa külge liideti.

23. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, aga ruhnlased ei teadnud sellest midagi, sest alates 18. aprillist 1915 võimutsesid saarel sakslased.