Sadomaso kummipatjadel

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Domineerimine ja allumine on nähtused, millest vahest ükski Jõgeva teos ei suuda vabaneda. Ta toob avalikkuse ette ühiskonna musta aluspesu ja dokumenteerib amoraalsed juhtumid galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks,” iseloomustab Marian Kivila (paremal) Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse SA lehel Sandra Jõgevat (vasakul), kelle ta kutsus Avangardi näitust tegema.
“Domineerimine ja allumine on nähtused, millest vahest ükski Jõgeva teos ei suuda vabaneda. Ta toob avalikkuse ette ühiskonna musta aluspesu ja dokumenteerib amoraalsed juhtumid galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks,” iseloomustab Marian Kivila (paremal) Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse SA lehel Sandra Jõgevat (vasakul), kelle ta kutsus Avangardi näitust tegema. Foto: Mailiis Ollino

Sandra Jõgeva näitus “Softcore” Pärnus Avangardi galeriis on justkui kokkuvõte tema nüüdseks seljataha jäänud tosina aasta pikkusest kogemusest domina’na ja kümne aasta jooksul tehtud kunstiteostest, milles ta on uurinud kodumaist sadomasoelu.

Isiklikku kirjavahetust enda ja oma vabatahtlike orjadega annab Jõgeva siin edasi päeviku vormis, nii fotodel kui tekstitahvlitel. Samuti galeriisse puistatud 300 pisikesel täispuhutud kummipadjal, mis sümboliseerivad kliendi ja käskijanna suhte anonüümsust ja intiimsust, viidates samal ajal kumminaisele kui naise ülimalt objektistatud kujutisele.

“Ma olin kunagi domina. Alandasin mehi vaimselt ja füüsiliselt – see oli sotsiaalne eksperiment elukutsega, mis hilisteismelisena nähtud dokumentaalfilmi põhjal oli mulle sügava mulje jätnud,” on Jõgeva sõnastanud isikliku kogemuse oma blogis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles