Numbrid näitavad: haiglast võis kaduda üle 100 000 euro (7)

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu haigla.
Pärnu haigla. Foto: Gertrud Alatare/

Dokumendid näitavad, et Pärnu haigla kulutused pabertoodetele, kilekottidele ja näiteks puhastusvahenditele kahanesid pärast 2012. aasta lao puudujäägi avastamist lausa mitu korda. See tekitab küsimuse, kas avastatud summa oli kogu raha, mis haiglast aastate jooksul kaduma läks.

Foto: PP

2012. aasta 2. märtsil istus Pärnu haigla tollane majandusosakonna juhataja oma vahetu juhi kabinetis, et kirjutada alla lahkumisavaldusele. “Avaldust ei kirjutanud ma sugugi omal soovil,” räägib eelmine osakonna juht nüüd.

Puudujääk vs. täpne kahju

Ajakirjandus on avaldanud, et päev enne töötaja lahkumist toimus Pärnu haigla laoruumis inventuur ja avastati 28 000eurone puudujääk. Osakonna eksjuhataja väitis Pärnu Postimehele, et kuna kontroll tuli poole päeva pealt, ei jõudnud ta kõiki asju ära vormistada, kinnitades siiani, et omastamist pole olnudki.

Ma ei tea, kuidas mul õnnestus selline puudujääk tekitada sentigi teenimata. Omaaegne osakonna juhataja

Näiteks küsimusele, kuidas kunagine osakonna juhataja selgitab seda, et täis lattu tooteid juurde telliti, vastas ta: “Ju ei jõudnud eelmisi tooteid maha kanda, mul oli liiga palju kohustusi.”

Praegu on sama haiglatöötaja koristaja, kes elab sotsiaalkorteris. Oma väitel on tal kaelas olnud võladki. Sellest tulenevalt vandus ta, käsi südamel, et tema pole juhtunust kasu saanud. “Ma ei tea, kuidas mul õnnestus selline puudujääk tekitada sentigi teenimata,” lausus ta.

Ometi kadus haiglast raha. Seda näitavad haigla kulutused majandusmaterjalidele, mis just pärast kõnealuse töötaja lahkumist järsult kukkusid. Majandusosakonna juhataja töötas haiglas üle kümne aasta ja selle aja vältel ei toimunud ühtki erakorralist inventuuri. Kulutusi saab avaliku info põhjal kontrollida alles 2008. aastast.

Hankelepingud näitavad, et pärast varguse avastamist hakkas haigla ainuüksi kilekottide pealt ligemale 25 000 eurot aastas kokku hoidma. See teeb nelja aasta peale umbes 100 000 eurot säästu.

Kilekotte tootva Pack Holding OÜ tegevdirektor Andres Juul märkis, et kile hinnatase on püsinud aastaid sama ja kui Pärnu haigla vajadus kottide järele oli enne 2012. aastat samasugune, ei anna sellist hinnavahet millegagi selgitada.

Siinkirjutaja küsis Pärnu haiglalt, kas juristid, kes leidsid, et 28 000eurone lao puudujääk tuleb maha vaikida, arvestasid tõigaga, et politseile teatamise korral võinuks seadusesilmad avastada hoopis puudujäägist märksa suurema kahju. Sellele vastas haigla pressiesindaja Eda Amur, et juristid seda ei kaalunud.

“Haigla kulude analüüsimisel on jõutud teiega samale järeldusele: aastate jooksul on majandusmaterjalide kulu tõesti langenud. Kuid ainult puudujäägiga ei saa põhjuslikku seost luua, sest kulude vähenemist on põhjustanud näiteks töökorralduslikud muudatused,” väitis Amur. Samuti tõi ta esile, et hankelepingudki on igal aastal veidi erinevad ja see võib eelarvesse tuua erinevusi. Haigla usub, et kulusid õnnestus mitu korda vähendada tavapäraste muudatustega haigla töökorralduses.

Siinkohal tasub märkida, et õendus- ja hoolduskeskus ning haigla Ristiku peahoone uus osa avati vastavalt 2012. ja 2013. aastal ja haigla kasvas ligemale neljandiku võrra. Samuti on näha hankedokumentidest, kuidas paberrätikute ja WC-paberi kvaliteedinõuded on ajaga paranenud. Kulud pidanuks siinkohal hoopis kasvama.

Välja tehtud peod

Vahetult enne omastamise avastamist ostis haigla mainitud tooteid peamiselt ühelt ettevõttelt: Laverna Puhastustööde OÜ-lt.

See tekitas konkurentides nördimust ja kahtlusi. Eriti veel, kuna konkurendid märkasid, et hankel edukalt osalevad firmad tegid töötajatele välja osakondade pidusid.

Sama kinnitas töölt lahkunud majandusosakonna juhataja. Küsimusele “Kas tunnete Laverna juhatajat Kuldar Kochi?” vastas ta: “Ainult tööalaselt. Iseenesest tore mees. Ta ju korraldas meil haiglas pidusid.”

Haigla pressiesindaja Amur palus selle väite kohta konkreetseid tõendeid.

Laverna juhataja väitis Pärnu Postimehele, et tema pole kuulnud, nagu teinuks keegi haiglale midagi välja. Väidetavalt pole ta ise kunagi haiglale pidusid või reise korraldanud.

Juul kinnitas, et selliseid võtteid tõepoolest kasutati, kuid tema hinnangul nüüd seda nii tihti ei juhtu.

Tol ajal Lavernaga konkureerinud pakendiettevõtte müügijuht soostus hangetel osalemist kommenteerima anonüümselt ja lisas, et tema teada korraldasid ettevõtted haiglale tööalaseid väljasõitegi.

Kord sõlmis Pärnu haigla lepingu kolme ettevõttega korraga (seda nimetatakse raamlepinguks), neist üks Laverna, teine mainitud müügijuhi tööandja. Tooteid telliti enamjaolt vaid esimeselt. “Praegu otsustatakse raamlepingute korral konkursiga, kellelt tooteid ostetakse. Sel ajal käis see meile arusaamatul moel,” tunnistas ta. Müügijuhi sõnutsi muutus asi nõnda kahtlaseks, et nad loobusid sootuks haigla hangetel osalemast. “Sel ajal teadsime, et midagi on täiesti valesti, kuid meie käed jäid tõe väljaselgitamiseks lühikeseks.”

Toona samuti hangetel osalenud Puhastusimport OÜ juhataja Martin Lill tõdes, et ei taha seda segast aega kommenteerida. “Jah, need hinnad olid sel ajal tõepoolest müstilised, kuid õnneks on see periood minu teada Pärnu haiglas nüüd lõppenud,” avaldas Lill arvamust.

Lill vihjas, et müüja üleantud kogus võiks minna kokku laos arvel olevaga. “Normaalne oleks kontrollida, kas lattu ostetud materjal leiab majas kasutust. Ütleme nii, et kui numbrid kattuksid, hoiaks päris palju raha kokku,” ütles puhastusfirma juhataja.

Kui vargus avastati, lõpetas Laverna haigla riigihangetel osalemise. Koch väitis, et pakkumine lõpetati, kuna hangetest osavõtt tekitas liialt probleeme. “Tol ajal sai kakeldud iga sendi pärast. See on selline peavalu, et polnud enam mõtet pakkumisi teha. Rabeled, toimetad, teed, kuid lõpptulemus on ikka null,” möönis ta.

Ettevõtte juht sõnas, et tema ei tea, miks haigla kulutused pärast 2012. aastat järsult langesid.

Siinkohal ei saa väita, et Laverna tegutsemine oli puudujäägi taga, sest Laverna polnud ainuke ettevõte, millelt haigla tarbetult suures koguses tooteid ostis. Aastatel 2008–2010 kulus kilekottidele samuti palju raha, kuid sel ajal tagas kotid haiglale hoopis Kremmen OÜ. 2009. aasta oli pabertoodete poolest kulukaim ja sel ajal osteti vahendeid Avera-Trading ASilt.

Politsei silmis on asi aegunud ja täpne summa, mis haiglast kaduma läks, jääb saladuseks.

Tõe huvides olgu märgitud, et pea kõigi toimetusega rääkinud ettevõtete arvamuse kohaselt on haigla käitumine hangetel praegu ausam. Samuti sõnas Amur, et majanduslao kontrollimisel on tehtud olulisi parandusi. Ta lisas, et tollal töötanud majandusosakonna juhataja, haldusteenistuse juhataja ja haldustegevuse eest vastutav juhatuse liige ei tööta enam Pärnu haiglas, mistõttu haiglal pole võimalik asjaolude järele pärida.

Haigla nõukogu esimees Enn Raadik nentis: peab paika, et haigla on kasvanud ja kulud pidanuks hoopis suurenema. Kuid temagi nimetas samu kulude vähenemise põhjusi mis pressiesindaja. “Minul puudub alus väita, et puudujääk on avastatust suurem,” lausus ta.

Raadiku kommentaari saab täies mahus lugeda Pärnu Postimehe digilehest.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles