Bastioni majad määnduvad

Rüütli 20 ja 22 maja torkavad tänaval kõndijatele silma ja seda sugugi mitte positiivsest küljest. Omanik Indrek Stahl lausub, et temal jätkub tahet majad korda teha, kuid küsimus on majanduslik. Foto: Urmas Luik

Pärnus Rüütli 20 ja 22 asuvad Bastioni majad ootavad kokkukukkumist, sest omanik ja muinsuskaitse ei leia ühist keelt, kuidas ajalooliste hoonetega edasi toimida.

Pärnu peatänava ääres samal kinnistul asuvate ja räämas ilme tõttu pilku püüdvate majade omanik oli pikka aega moefirma Bastion üles ehitanud Indrek Stahl. 2015. aastast kuuluvad aastaid vaidlusi põhjustanud hooned Stahli 84aastasele emale Mallele.

Indrek Stahlil jätkub oma sõnutsi tahet majad korda teha, kuid küsimus on majanduslik. Tema sooviks krundile juurde ehitada nii palju hoonepinda, et arendus ennast majanduslikult ära tasuks. “Mina ei taha saada mingit kasumit, ma tahan, et see maja saaks valmis null-null,” rääkis mees.

Ometi ei ole nüüdseks pensionile läinud ärimees jõudnud muinsuskaitsega kokkuleppele juurdeehitatavate ruutmeetrite ega olemasolevate hoonete säilitamise suhtes ja iga päevaga muutub majade olukord aina lootusetumaks. Stahl tunnistab, et kõnealuste ehitiste saatusest rääkimine muudab ta emotsionaalseks.

No tehke talle (emale, S. M.) siis trahvi, kui te muud teha ei oska. Indrek Stahl

Viimati püüti olukorrale lahendust leida läinud aasta sügisel. Pärast seda kui kodutud suvel ühe majadest hõivasid ja keset päist päeva seal vaateaknal õlut jõid, kutsus linnavalitsus septembris ühise laua taha nii omaniku kui muinsuskaitsjad ja tellis oma kulul maja uue ekspertiisi, et probleemile mingitki lahendust leida.

Pärnu linnavalitsuse andmetel tegi ekspertiisi Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ ja töö valmis läinud aasta septembris.

Muinsuskaitseameti pressiesindaja Madle Lippus vahendas, et ekspertiisi tulemuste põhjal on mõlemad hooned märgatavate niiskuskahjustustega, ent üldises plaanis hoonete põhikonstruktsioonid veel kannavad ja on parandatavad. Rüütli 20 on paremas seisus kui Rüütli 22. “Selle maja olukorda on ebapiisavast hooldusest tekkinud kahjustuste kõrval halvendanud hoonesse pääsenud vandaalid. Nii on Rüütli 22 katus osaliselt lagunenud, kuid osaliselt on selle lõhkunud vandaalid,” kõneles Lippus.

Jutt, et veel annab midagi taastada, ei pea Stahli hinnangul paika. Vaatepilt, mis avaneb majale tänavalt, on tema väitel väga ilus, võrreldes maja tegeliku seisuga. “Kes sees käinud, see teab, et kodutud on sellest teinud peldiku. Seal ei ole enam midagi. Põrandad on sisse vajunud, seal on eluohtlik,” rääkis ta.

Muinsuskaitseameti pressiesindaja selgitas, et Indrek Stahlile on aastate jooksul pakutud mitut kinnistu hoonestamise lahendust, et säilitada ajaloolised hooned ja saada juurde ehitusmahtu. Paraku näeb Stahl pressiesindaja andmetel ainsa võimalusena lammutamist, et ehitada kinnistule üks suur hoone. Selline soov pole Lippuse kinnitusel kooskõlas vanalinna kaitse põhimõtetega. “Ajaloolise hoonestuse maksimaalne säilitamine on muinsuskaitseala üks eesmärke ja sellega ei saa vastuollu minna Pärnu vanalinnas ega mujal kaitsealustes vanalinnades,” rõhutas ta.

Stahl kinnitab, et näeb ainsa mõistliku lahendusena pärast 15 aastat kestnud vaidlust ohtlikuks muutunud majade lammutamist. Ta kummutab arusaama, justkui oleks ta muinsuskaitse vastane. Omal ajal polevat ta nõustunud vanade majade asemel suure klaasist hoone rajamisega, olgugi et linnavalitsuses oleks see tema sõnutsi läbi läinud. Tema soovis säilitada Rüütli 22 fassaadi ehtivad puitpilastrid ehk sambad. “Mina olin hirmus muinsuskaitse pooldaja, ma polnud sellega nõus, kuigi Pärnu linnavalitsuses oleks plaan läbi läinud. Kõik oleneb hindajast,” rääkis ta.

Ometi on Stahl jätkuvalt seisukohal, et muinsuskaitse lubatud tingimustel läheb hoonete kordategemine mõttetult kalliks.

Muinsuskaitse esindaja andmetel võimaldavad läinud aasta märtsis kooskõlastatud eritingimused osalise säilitamiskohustusega hoonetele juurde ehitada 1000 ruutmeetrit kaubanduspinda.

Oma väitel on Stahl nimelt 1000 lisaruutmeetri ehitamist taotlenud. Temaga koostööd teinud arhitekt Margit Kõrts selgitas, et kuna muinsuskaitse tingimused näevad ette säilitada Rüütli 22 täies ulatuses ja Rüütli 20 fassaad ja tänava poole jääv osa kuuel meetril, ei saavuta juurdeehitisega 1000ruutmeetrist mahtu.

Kõrtsi ütlusel on muinsuskaitse luba majatagune hoov täis ehitada väga hea ettepanek, kuid seda ei saa teostada naabri õiguste pärast. Nimelt avanevad naabermajade aknad Stahli kinnistu suunas ja katusekaldedki suunavad naabrite lumesulavee Stahli õue. “Kui ehitame hoone ette, riivame naabri õigusi. Probleem oleks lihtsalt lahendatav, kui naabrite katuse kalded oleksid nende oma siseõue suunatud ja ehitatud katuseaknad,” tõdes ta.

Kõrtsi sõnutsi on probleemipundar loonud olukorra, et ettevõtja on sundseisus. Praeguseks on Stahl loobunud vaidlemast. “Ma olen juhtme seinast välja tõmmanud ja tahaksin näha, mis sellest saab,” sõnas ta.

Stahli hinnangul on majad talle maksma läinud 400 000 eurot ja ta ei loodagi seda raha enam tagasi saada. Ärimeest nörritab, et ta oli sunnitud omal ajal hooned linnalt ära ostma, sest oli renditud kaupluseruumidesse teinud enda kohta kolossaalse investeeringu. “Kuna meil oli väga vaja Bastionile kauplust, otsustasime korda teha Rüütli 22 esimese korruse, mis tol ajal läks maksma pool miljonit krooni. Aasta hiljem, uue linnapea ajal otsustas linn maja müüki panna. See oli meile löök. Ainuke variant oli ise ära osta,” meenutas ta.

Stahli jutu järgi pole ühelgi sõlmitud ostu-müügilepingul sõnagi muinsuskaitse piirangutest. Tema teatel on kinnistu praegu müügis poole hinnaga. Maju pakutakse kinnisvaraportaalis City24 190 000 euro eest. Müügikuulutus algab sõnadega “HINNA VABALANGUS”.

Novembris tegi muinsuskaitseamet omanikule ehk Indrek Stahli emale ettekirjutuse, et majad edasi ei laguneks. Stahl möönab, et temagi on juriidilist nõu küsinud. “No tehke talle (emale, S. M.) siis trahvi, kui te muud teha ei oska,” lausus mees.

Hoonete sundvõõrandamine ei ole muinsuskaitseameti andmetel esialgu kavas, kuna sõnades on Indrek Stahl alati kinnitanud, et soovib kinnistu korrastada.

Viimati lõhuti Rüütli 20 aknad tänavu veebruaris ja siis sulges avad plaatidega OÜ Pärnu Haldusteenused.

Vanad majad

Muinsuskaitseameti andmetel on Pärnu vanalinnas muinsuskaitseala asunud 1973. aastast. Aja jooksul on kokku kukkunud või osaliselt lagunenud kaks hoonet: 1980ndate algul varises Malmö 19 otsasein, misjärel asuti ehitist lammutama, kuid hiljem taastati, ja Kuninga 21 aidahoone 2012. aastal.

Tegelikkuses leidub Pärnus veel maju, mille puhul omanik ei jõua muinsuskaitsega kokkuleppele. Seetõttu jäävad hooned seisma ja lagunevad iga päevaga üha enam.

Andmed: Pärnu Postimees