Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde 1. aprillist hoida siseruumides. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb nende ala piirata aia ja võrguga.
Linnugripp seab kodulindude väljaspidamisele piirangud
31. märts 2017, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) teatel puudutavad piirangud kõiki kodulinde: peale kanade hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.
Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindla (sealhulgas näiteks lindude kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulinde tuleks sööta-joota võimalusel sisetingimustes.
Juhul, kui linde toidetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmisala olema peale võrgu kaetud veekindla katusega. Võrku ja katust on tarvis, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile-joogile ega levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse linnugripi viirust.
Isegi ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majandusraskusi ülejäänud farmidele. Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ega mune välja viia.
Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid sellest tuleks teavitada kohalikku veterinaarkeskust.
Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab veterinaar- ja toiduamet linnupidajaid selles suhtes kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, kaalutakse karmimate sanktsioonide, näiteks rahatrahvi rakendamist.
Linnugripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, hukatakse kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.
Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.
Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga tähtis on korrapäraselt teha näriliste ja putukatõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse viiakse, olgu see sööt, allapanu või muu, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenejal olgu kindlasti võimalus puhastada desomatil jalanõud. Lindude talitamisel kasutatavaid jalanõusid ega ülerõivaid ei tohiks kanda mujal.
Eestis peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle 1000 linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle 1000 linnuga broilerifarme 75. Hanesid ja parte kasvatatakse alla paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.
Kuna linnugripp levib peaaegu kogu Euroopas, palutakse teavitada VTA maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. VTA korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et haiguspuhangut tuvastada.