Ujuvrestorani Vigor lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli algul 2010 algas kunagise ujuvrestorani lammutamine, sellest paremal jagas sama saatust rataslaev Pärnu Printsess.
Aprilli algul 2010 algas kunagise ujuvrestorani lammutamine, sellest paremal jagas sama saatust rataslaev Pärnu Printsess. Foto: Ants Liigus

Paljud nooremad ja kindlasti hulk keskealisi pärnakaid mäletavad ujuvrestorani, mis seisis Pärnu jõel Kesklinna sillast ülesvoolu kai ääres. Ajalugu teab rääkida, et see betoonparv toimetati 1989. aastal siia Lätist ja sellele ehitati kolmekorruseline hoone. Esimene omanik ühistu Vigor avas noobli meelelahutuskoha, kuhu restorani lipsuta sisse ei lastudki. Peale restorani tegutsesid seal ööklubi, baarid, oli Black Jack ja ruletilaud, töötasid saunad ja pakuti öömaja. Teadjamad rääkisid, et peale kõige muu kauplesid vastutulelikud naised seal maksulise armastusega, mistõttu koht omandas rahvasuus peatselt ujuva lõbumaja kuulsuse.

Ent õnneaeg ei kestnud kaua. 31. jaanuaril 1995 algatati Vigori vastu pankrotimenetlus ja äril oli lõpp 25. septembril samal aastal.

Kaheks aastaks jäi ujuvrestoran suletuks, kuni 1997. aasta jaanuari lõpus ostis selle eraisikult 600 000 krooni eest Tallinna aktsiaselts Napolena. Pealinlasi tabas peagi halb uudis, sest vastupidi kinnitatule olid Vigoril võlad. Kokku 78 425 krooni, mis läksid heauskse ostja kraesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles