Killuke ja Milli esitlevad sarvi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mul on kogu aeg loomad olnud, piim, koor ja või kõik omast käest võtta,” seletab Kivipõllu talu perenaine Milla Pening.
“Mul on kogu aeg loomad olnud, piim, koor ja või kõik omast käest võtta,” seletab Kivipõllu talu perenaine Milla Pening. Foto: Urmas Luik

Kivipõllu talu laudas nosivad Killuke ja Milli heina, nende kõrvadele kinnitub kollane sinise numbriga arveloleku lapakas, aga lehmad pole kaotanud oma loomulikku nägu, sest neil on sarved peas. Suurfarmides nuditakse sarvemüksud vasikatel peast, et tulevased tootmisvahendid üksteisega ei puskleks. Talulaudas on suhtumine teine ja sarvi läheb loomal ju enesekaitsekski vaja.

“Mina ei saa poepiima juua, panen sinna rõõsa koore hulka, nii lahja on. Oma lehma piimast tuleb kolmeliitrise purgi peale üle poole liitri puhast koort,” seletab Kivipõllu talu perenaine Milla Pening ja askeldab sõime ees edasi.

Killuke on minilehm, kelle perenaine tõi naaberkülast lauta mõni aasta tagasi, aga “kunstpull” ei suutnud teda tiinestada. Alles oma pull Hans viis asja nii kaugele, et mullu sündis lauta Lilleke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles