Maanteeameti ennetuskampaania raames on kolmapäeval, 5. aprillil mobiilivaba päev, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused autoroolis.
Politsei pakub roolimobiilikutele trahvi maksmise asemel koolitust
4. aprill 2017, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mobiilivabal päeval pöörab politsei kõikjal Eestis rohkem tähelepanu juhtidele, kes juhtimise kõrval muud teevad.
Sel aastal pakutakse Pärnus ja veel neljas linnas kõrvaliste tegevustega politseile silma jäänud juhtidele võimalust rahatrahvi tasumise asemel osaleda koolitusel, mis keskendub sellele, milleni kõrvalised tegevused roolis võivad viia.
Koolitus on kaheosaline: esimeses pooles antakse rikkujatele võimalus omavahel sel teemal rääkida, seejärel saavad osalejad simulatsioonimasinal läbi mängida olukordi, et mõista, mida juhtimise kõrval muude asjadega tegelemine kaasa võib tuua.
Möödunud aastal pakuti samasugust võimalust katseprojektina Viljandis. Politsei pressiesindaja Marja Gonjaki kinnitusel andsid sõidukijuhid koolitusele positiivset tagasisidet.
Maanteeameti uuringu andmetel juhtub kõrvaliste tegevuste tõttu Eestis iga päev keskmiselt 2,1 liiklusõnnetust. Peale selle sattus 2016. aastal 33 protsenti juhtidest tähelepanu hajumise tagajärjel ohtlikesse olukordadesse, kaldudes oma sõidurealt kõrvale, silmamata foori või liiklusmärki, äkkpidurdades, et eessõitjale mitte sisse sõita, eksides teel või märkamata jalakäijat või jalgratturit.
Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt on viimase aasta jooksul autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud 71 protsenti Eestis elavatest autojuhtidest. Neist 97 protsenti vastab kõnedele. Üha suureneb just sagedaste mobiilikasutajate arv.
Siiski tunnistab 52 protsenti roolikeerajaid, et ei tahaks autojuhtimise ajal telefoni kasutada, kuid tunnevad selleks kohustust. Juhtidest 35 protsenti jääb vaevama, kui nad sõidu ajal mobiilile ei vasta.
Kaasreisijadki suhtuvad aina kriitilisemalt: 77 protsenti elanikest eeldab, et juht peab sõidu ajal keskenduma juhtimisele ja mitte rääkima telefoniga.
Gonjaki sõnade kohaselt on ohutuse ja turvalisuse mõttes iga tegevus, mis sõidukijuhi tähelepanu juhtimiselt kõrvale viib või tema ümbritseva tajumist mõjutab, potentsiaalselt ohtlik, sest selle tagajärjel võib tekkida liiklusohtlik olukord või juhtuda liiklusõnnetus.
"Seetõttu soovitame enne autosse istumist ja sõitma asumist oma tegevus läbi mõelda. Kui teel ilmneb olukord, kus tuleb tegelda millegi muu kui juhtimisega, tuleb sõiduk seisma jätta ja jätkata siis, kui sõidule saab rahulikult keskenduda," ütles Gonjak.
Rahatrahv autoroolis kõrvaliste asjadega tegelemise eest algab 12 eurost ja küünib 80ni. Kui selle teoga on tekitatud liiklusoht, võib karistuse suurus olla kuni 400 eurot ja juhtimisõigus võidakse ära võtta kuni pooleks aastaks.
"Politsei vaatab kõiki juhtumeid eraldi. Rahatrahvi määramise kõrval kasutame sageli võimalust pöörata autojuhi tähelepanu toimepandud rikkumisele ja rääkida kaasnevatest tagajärgedest," ütles Gonjak.