Karud virguvad talveunest mesilaseisuga

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal hüvitas riik mullu kolmele mesinikule karuründest tulnud majandusliku kahju.
Pärnumaal hüvitas riik mullu kolmele mesinikule karuründest tulnud majandusliku kahju. Foto: Margus Ansu / Postimees

Pika talve maha maganud pruunkarud on ärgates näljased ja varasematel aastatel on nad toidu otsinguil rüüstanud mesitarusidki.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud karude jälgi on Eestis juba nähtud.

“Karu on hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, kes kord juba leitud mesilas võib käia korduvalt, mistõttu kahjustusedki osutuvad vahel väga suureks,” hoiatas Talvi. “Seepärast soovitab keskkonnaamet mesinikel võtta kasutusele abinõud karude vastu.”

Keskkonnaameti hinnangul on parim viis mesilate kaitsmiseks karude eest ümbritseda need vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Talvi soovitas peale karjuse piirata mesila veel vähemasti 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, kasutada hernehirmutisi ja keemilisi peletusaineid.

Sealjuures lubab keskkonnaamet hüvitada mesinikele kulutused, mis on tehtud mesilates suurulukite põhjustatud kahjustuste vältimiseks.

“Tuletame mesinikele meelde, et karukahju hüvitamisel hinnatakse omavastutuse osa määramisel meetmeid, mida on kasutatud kahju ennetamiseks,” sõnas Talvi.

“Suurkiskjate, sealhulgas karude tekitatud kahju hüvitab riik taotlejale 100 protsenti, arvestades maha omavastutuse määra.”

Mesinike omavastutuse määr on mesinikel tarude kaitsel vanas vääringus 1000–2000 krooni ehk ligikaudu 60–130 eurot.

Raha hüvitisteks on

Keskkonnaameti andmetel kompenseerib riik mesinikele kahju kokku 12 350 euroga (193 249 krooni), sõltuvalt mesilatele tekitatud kahju ulatusest ja karude vastu tarvitusele võetud meetmetest võib hüvitis väheneda või isegi suureneda.

Mullu taotlesid karukahjustuste hüvitamist ainult mesinikud. See võib tuleneda asjaolust, et näiteks viljapuuistandusele tehtud kahju riik ei korva.

“Suurkiskjate tekitatud kahjust tuleb kohe teavitada keskkonnaameti lähimat kontorit, kust saadetakse olukorda hindama spetsialist, kes ühtlasi juhendab, kuidas koostada taotlus riigilt hüvitise saamiseks,” õpetas Talvi.

Samuti tuleks võtta keskkonnaametiga ühendust suurkiskjate, sealhulgas karude põhjustatud kahju ennetamise tööde hüvitamise asjus.

Hüvitatakse asjakohased, otseselt oma vara kaitseks tehtud kulutused.

Mullu tõid pruunkarud Eestis mesitarusid rünnates kahju 39 mesinikule, rüüstates kokku 76 taru.

Kuivõrd pruunkarud on levinud kogu Eesti mandriosas, tegid karud mesinikele kahju ühtlaselt kõigis maakondades, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Pärnumaal korvati mullu karuründe kahju kolmele mesinikule. Karuvastaste tõkete ehitamise hüvitist Pärnumaal läinud aastal ei makstud.

Viis Pärnumaa emakaru

Keskkonnateabe keskuse andmete järgi on karude arvukus Eesti laantes aasta-aastalt suurenenud ja nende levikuala laieneb sisemaalt ja Põhja-Eestist Lääne-Eesti suunas.

Eri hinnangutel elab Eestis 400–700 karu. Pakutud karude arv Pärnumaal kõigub samuti kõvasti, kuna usaldusväärseid loendusi pole tehtud.

Pärnumaa jahimeeste liidu esimees Jaan Liivson pakkus mullu sügisel, et kui Eestis on umbes 150–200 hunti, siis kolm korda huntidest rohkem karusid siin küll ei ela.

Pärnumaal teati mullu kindlalt viit pojaga emakaru. Isakarud rändavad omaette.

Läinud augustis ehmatasid noored karud inimesi Jaagupi kandis ja Häädemeestel.

Tunamullu lasti Pärnumaal kolm ja mullu vähemalt viis karu. Enamikus Euroopa riikides on pruunkarud haruldased või ei kohta neid looduses üldse. Eestis elab karusid rohkem kui näiteks Norras, kus on loendatud 164 karu, ja vähem kui Soomes (umbes 1200 isendit). Enim elab pruunkarusid Venemaal, arvatakse, et ligi 120 000.

Inimesele karu üldjuhul ohtlik pole. Õnne korral isegi poole sajandi vanuseks elades on ta küllalt tark, et inimestest hoiduda. Keskkonnaametile ei ole viimastel aastatel teada antud ühestki karu ründest koduloomadegi suhtes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles