Pildid: hülgepojad alustavad iseseisvat elu

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüljes.
Hüljes. Foto: Külliki Kiiver

Märtsi lõpp – aprilli algus on ökoloog Mart Jüssi sõnutsi periood, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ja hakkavad elupaika otsima. Nii hülgelapsed randa satuvadki. Külmal talvel ökoloogi kinnitusel sellist olukorda ei teki, sest siis on hülged merejääl ega puutu inimestega kokku.

Eesti loomakaitse seltsi infotelefonil on helistanud nii mõnigi murelik kevadenautleja ja uurinud, ega omaette loivavad hülgepojad abi vaja. Jüssi aga soovitab hülgepojale mitte liigset tähelepanu osutada ja koeradki rihma otsas hoida, et nad hüljest segama ei pääseks.

Hüljes Häädemeeste jõe suudmes.
Hüljes Häädemeeste jõe suudmes. Foto: Külliki Kiiver

"Juhul kui hüljes on avalikus kohas, näiteks ranna-alal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ja loom tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda miski ei ohusta, tuleb ta rahule jätta," ütles Jüssi.

Hülgepojale pai tegema minna pole samuti soovitav, kuna tegu on siiski kiskjaga, kes kartma hakates võib enesekaitseks hammustada. Hülgehammustuse paranemine võtab loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuhi Mariann Proosese teatel aega üpris kaua.

Ent kui märkate hülgepoega juba sõidutee lähedal või on loomake vigastatud, tuleks sellest siiski teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

Hüljes Häädemeeste jõe suudmes.
Hüljes Häädemeeste jõe suudmes. Foto: Külliki Kiiver
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles