Märtsi lõpp – aprilli algus on ökoloog Mart Jüssi sõnutsi periood, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ja hakkavad elupaika otsima. Nii hülgelapsed randa satuvadki. Külmal talvel ökoloogi kinnitusel sellist olukorda ei teki, sest siis on hülged merejääl ega puutu inimestega kokku.
Pildid: hülgepojad alustavad iseseisvat elu
Eesti loomakaitse seltsi infotelefonil on helistanud nii mõnigi murelik kevadenautleja ja uurinud, ega omaette loivavad hülgepojad abi vaja. Jüssi aga soovitab hülgepojale mitte liigset tähelepanu osutada ja koeradki rihma otsas hoida, et nad hüljest segama ei pääseks.
"Juhul kui hüljes on avalikus kohas, näiteks ranna-alal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ja loom tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda miski ei ohusta, tuleb ta rahule jätta," ütles Jüssi.
Hülgepojale pai tegema minna pole samuti soovitav, kuna tegu on siiski kiskjaga, kes kartma hakates võib enesekaitseks hammustada. Hülgehammustuse paranemine võtab loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuhi Mariann Proosese teatel aega üpris kaua.
Ent kui märkate hülgepoega juba sõidutee lähedal või on loomake vigastatud, tuleks sellest siiski teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.