Pärnu muuseumis toimunud Pärnu ajaloo teemalise mälumängu võitis Rääma linnaosa võistkond, kellele järgnesid kesklinna, Vana-Pärnu, Ülejõe ja Raeküla esindus.
Linnaosade mälumängu võitis Rääma
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2017/09/13/7096801t1h8674.jpg)
8. aprill 2017, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääma võistkonda kuulusid Priit ja Andrus Neeme, Hilja Amor, Kadri Killing ja Elmo Joa. Teiseks jäänud kesklinna esinduses olid Pärnu Postimehe töötajad Kalev Vilgats, Teet Roosaar, Anu Parnabas ja Lyyli Virkus.
Räämale tõi võidu alles lisaküsimus, kus tuli loetleda võimalikult palju Pärnu mõisaid. Rääma võistkond suutis neid rohkem paberile panna.
Mälumängu korraldas Pärnu muuseum, žüriisse kuulusid muuseumi direktor Aldur Vunk ja linnapea Romek Kosenkranius.
Proovige, kas teie oskate mõnele mälumängus kõlanud küsimusele vastata!
1. 1944. aastal põles selles hoones (pildil) maha ühe linna raamatukogu, mis oli siia evakueeritud. Pärast sõja lõppu sai selgeks, et enamik sellest raamatukogust osutunuks seal kasutuks. Mis linna raamatukogu see oli?
2. 19. sajandi lõpus olid Pärnumaa kihelkondadel rahvarõivad, mille järgi nad üksteist pidupäevadel võisid ära tunda. Mõnel piirkonnal olid aga igapäevased riided, mille järgi näiteks kaupmehed neid oskasid eristada.
Millise Pärnumaa piirkonna esindajad on sellel 1890. aasta paiku tehtud pildil?
3. Esimese Nobeli rahupreemia 1901. aastal said Frederic Passy ja Jean Henry Dunant. 79aastane Prantsusmaa ja 73aastane Šveitsi rahuaktivist said autasu juba pikka aega kestnud rahuvõitluse eest. Kõige rohkem esitati Genfi konventsiooni autorit F. Passyd, Punase Risti algatajat J. H. Dunant’i esitati komiteele kümme korda. Kümme korda esitati Haagi rahukonverentsi algatajaid, kuid kaht eri isikut. Viis korda esitati F. F. Martensit ja viis korda sama põhjendusega kedagi teist.
Keda veel esitati 1901. aastal Nobeli rahupreemia kandidaadiks Haagi rahukonverentsi kokkukutsumise eest?
4. 30. juunil 1999 kompenseeris tollane Pärnu linnavalitsus ühele õigustatud subjektile kaubaaurik Kassari mõttelise osas. Kaubaaurik hukkus nõukogude okupatsiooni alguses Soome lahes. Millega on Kassari läinud Pärnu linna ajalukku?
5. Kui Eesti poleks 1710. aastal liidetud Vene impeeriumiga ja jäänud Rootsi kuningriigi koosseisu, mis oleks Pärnus toimunud 3. septembril 1967?
6. Esimese sellise äri avas Pärnus 1623. aastal Christopher Basow. Mis asutusega oli tegu? Selle asutuse üks ülesandeist oli varustada Pärnu raehärrasid kompvekkide ja veiniga.
7. 21. juunil 1923 avati üks esimesi maakonnasiseseid bussiliine Pärnu ja Kabli vahel. Liini pikkus oli 50 kilomeetrit ja 1925. aastal pikendati bussiliini Treimanini. Edasi-tagasi pilet maksis 400 marka, üks ots 250 marka. Mis põhjusel nimetatud bussilinn avati?
8. Perekond Pätsile kuulunud hoone aadressil Riia maantee 273 kannab seda numbrit 1938. aastast. Veel 1909. aastal kandis maja aga teistsugust numbrit, mis näitab, kui palju hooneid oli vahepeal Riia maantee äärde ehitatud. Mis oli selle maja aadress 100 aastat tagasi?
9. Vanim teadaolev hülgeküttide asula on olnud Sindi-Lodjas, kus sel ajal oli mererand. Kui vana on see asula ehk millal hakati Eestis hülgeid küttima?
10. Kes on see Pärnus sündinud vabadussõja veteran?
• Sündis Pärnus 3.01.1894 lootsi pojana.
• Nooruses meremees ja novembris 1914 astus vabatahtlikuna Vene armeesse.
• 1918–1927 Eesti sõjaväes, kapteni aukraad.
• Emigreerus Austraaliasse, Sydney antroposoofilise seltsi aktiivne liige ja loengupidaja.
• Suri 22.06.1970.
• Haridustee katkes Pärnu poeglaste gümnaasiumist väljaheitmisega.
• Veebruaris 1915 saadeti 20. Soome tragunipolgust Peterhofi sõjakooli.
• Kaks aastat rindel, mitu korda haavatud, neli ordenit, praporštšikust staabikapteniks.
• Detsembris 1917 läks puhkusele Pärnus, aprillis 1918 2. Eesti polgu III (Pärnu) pataljoni.
• 24. novembril 1918 astus 6. jalaväepolku, 23.12 kuulipildujate komando ülemana Lõunarindele.
• 28. märtsist 1919 soomusauto Wanapagan ülem.
• Kuu aega hiljem 6. jalaväepolgu III pataljoni ülem.
• 23.–24. mail 1919 juhtis soomusautost lahingugruppi, mis jõudis Mazsalacast välja Puikule jaamani ja sealt rongil Valmierasse (VR II/3).
• 21.–22. juunil juhtis Landeswehri pataljoni tagasilöömist Murmuiža all ja Valmiera kaitset sellel suunal (LKO 3).
• Lahingutee viis Jugla järveni Riia all, Pihkva taha, Narva rindele ja 13.11.1919 sõjakooli ülem, 1920. aastal kapten.
• Mais 1927 emigreerus Austraaliasse, esimene abielu ei jäänud püsima, 1939 abiellus Tallinnast pärit Jelenaga.
• Kuulsust võitis Rudolf Steiner House'i lektorina.
• Tema antroposoofia grupis käidi kord nädalas koos kõikjalt Austraaliast.
• Pea kogu oma palga kulutas arengupeetusega laste antroposoofilisele koolile.
Vastused:
1. Narva linna raamatukogu.
2. Kihnu (pildistanud James Edward Cattley tema kontori ees Ülejõel).
3. Vene imperaator Nikolai II.
4. 6. novembril 1938 avati 255 meetri pikkune Pärnu Suursild, mis maksis toona 1,4 miljonit krooni. Sild käis elektrimootorite abil 1,5 minutiga keskelt lahti, et laevad sadama teisele poole saaksid sõita. Esimene laev, mis sillaklapi alt läbi sõitis, oli kaubaaurik Kassari.
5. Oleksime pidanud üle minema vasakpoolselt liikluselt parempoolsele.
6. Apteek. Aatal 1654 mainitakse Johannes Francke apteegiga ravimtaimede aeda.
7. Et Kabli rahval oleks lihtsam käia Pärnu kohtus omavahelisi tülisid klaarimas.
8. Riia mnt 125. Aastal 1923 oli selle maja number 193.
9. 7100–6900 aastat enne Kristust.
10. See Pärnus sündinud vabadussõja veteran on Peeter Feofanov.
19. sajandi lõpus olid pärnumaa kihelkondadel kinnistunud rahvariided, mille järgi nad üksteist pidupäevadel võisid ära tunda. mõnel piirkonnal olid aga ka igapäevased riided, mille järgi näiteks kaupmehed neid oskasid eristada.