Ohtlikud Riga klaverid võivad variseda (7)

Lauri Habakuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu muusikakooli klaverimeister Taavi Nachtigall näitas kooli viimast Rigat, mis seda tõstma hakates ootamatult koost lagunes.
Pärnu muusikakooli klaverimeister Taavi Nachtigall näitas kooli viimast Rigat, mis seda tõstma hakates ootamatult koost lagunes. Foto: Urmas Luik

Paljude 1980. aastatel toodetud ja sellest ajast paljudes koolides ja kodudes olevate Riga klaverite amortisatsioon on jõudnud sinnamaani, et need on hakanud kokku varisema, kujutades inimestele ohtu.

Pärnu muusikakooli viimane Riga kukkus koost transpordi käigus. “Kuna nõukogudeaegsed pillid polegi mingid pillid, otsustasime selle prügimäele viia, ja nii kui kolleegiga klaverist haarasime, hakkas see pudenema,” selgitas Pärnu muusikakooli klaverimeister muusik Taavi Nachtigall, kes on näinud hiljuti kolme laiali lagunenud Riga pianiinot.

Mehed said siiski instrumendi kärule ja hoidsid sellest kinni, kuid kui nad jõudsid klassiruumist trepikotta liftiukse ette, pudenes see hoobilt tükkideks. “Õnneks sain viimasel hetkel varbad alt,” lausus klaverimeister. “Vedas, et ükski osa trepist alla ei kukkunud ja et polnud juures kedagi, kellele see võinuks peale kukkuda.”

Klaveritehnik Fred Proso, kelle silme all on purunenud neli Rigat, tunnistas, et niisugused klaverid on koolides, lasteaedades ja muudeski asutustes ohuallikad. “Avalikkuse teavitamine probleemist ja sellega kaasneda võivast ohust oleks mõistlik,” tõdes ta.

Kui see hakkas kukkuma, siis meie, kaks meest, ei suutnud seda kinni hoida. Üks asi on pilli tassida, aga kui see hooga kukub, ei hoia seda kinni. Taavi Nachtigall

Klaverimeistrid usuvad, et paljude Rigade lagunemist põhjustab praakliim. Nachtigallil tekkis Rigat lähemalt uurides küsimus, miks pole selle külgedel ega tagaosas kasutatud peale liimi polte ega kruvisid. “Ainult liim,” ütles ta. “Kui see annab järele, kukubki klaver laiali.”

Proso täpsustab, et tema hinnangul kasutati 1980. aastatel Riga klaverite külgede ja tugitalade kokkuliimimiseks sünteetilist liimi, mis kütteperioodi aegu kuiva õhuga mureneb. “Kui kokku saavad kuiv õhk ja rabe liim, käib praks! ja liimliide puruneb,” lausus ta.

Pärnu muusikakoolis olnud Riga silmapilkset kokkuvarisemist soodustas Nachtigalli juttu mööda asjaolu, et ta võttis enne transportimist instrumendist välja sellele veidi konstruktsioonilist tugevust andva mehaanika. “Ütleme nii, et selleta kukub klaver kohe kolinal kokku, mehaanikaga hakkab vajuma natuke aeglasemalt ja ehk jõuaks reageerida,” täpsustas ta.

Sellegipoolest leiab Nachtigall, et niisugused pillid kujutavad ohtu. “See kaalub oma 250 kilo,” põhjendas ta. “Kui see hakkas kukkuma, siis meie, kaks meest, ei suutnud seda kinni hoida. Üks asi on pilli tassida, aga kui see hooga kukub, ei hoia seda kinni.”

Nachtigall pole kuulnud, et mõni Riga oleks varisenud mängimise ajal: kõik pillid on lagunenud selle liigutamisega.

Siiski ei välistanud ta Riga lagunemist mängimise ajal. “Liimi omadused muutuvad ajapikku kehvemaks ja muid kinnitusi konstruktsioonis pole,” põhjendas Nachtigall.

Kuna klaveri raskuspunkt on klahvide pool, vajuks see kokku varisedes pianisti poole. “Klaveri taga istudes takistab tool kiiresti eest ära minemast,” nentis Nachtigall. “Klaviatuuri pindala on nii väike, et kui selg jääb ette, siis puusaluu läheb, ega siin nalja ole.”

Nachtigall soovitab õnnetuste vältimiseks Riga klaveritest loobuda. “Kui on näha, et pill hakkab lagunema, on parem see enne väljaviimist tükkideks lõhkuda,” lisas ta.

Proso ei pea Rigade prügimäele viimist hädavajalikuks, kuid soovitas nende korrasolekut kontrollida. “Need on omanikule samasugune oht nagu ühistu esimehele jääpurikad katuseräästas,” sõnas ta.

Eesti klaverite koja juhatuse esimees Mait Meibaum ütles nagu Nachtigallgi, et Riga võib kokku kukkuda, kui üle pika aja muudetakse selle asendit või kui klaverihäälestaja eemaldab sellelt esiplaadi.

Šanssi, et klaver variseb mängimise ajal, peab klaverite koja juht väikeseks. “Pealegi jõuaks igal juhul alt ära,” lausus ta.

Et pilli vastupidavus oleneb Meibaumi sõnutsi koostekvaliteedist, asukoha kliimast ja kasutamise intensiivsusest, ei saa Rigade lagunemise puhul seaduspärasust välja tuua.

Kuna teadaolevalt pole varem ehitatud Rigad kokku varisenud, usuvad klaverimeistrid, et suure tõenäosusega pärinevad probleemsed partiid 1980ndate toodangust.

Nachtigall pole ülejäänud klavereid sel moel purunemas näinud. “Olgu need kas või 100 aastat vanad,” märkis ta.

Proso hinnangul on jäänud Rigade lagunemine siinsetele ekspertidele silma, kuna neid on Eestis nõukogude aja pärandina väga palju. Nii pole tema ütlust mööda kehva liimi ja kuiva õhu halb koosmõju välistatud teistegi markide puhul. Proso tõdes, et seni on ta näinud siiski vaid Riga klavereid nõnda koost lagunemas.

Nõukogude ajast leidub Eesti lasteaedades, koolides ja kodudes tuhandeid Riga klavereid. Kui paljusid neist ähvardab varisemisoht, on ekspertide sõnutsi väga raske öelda.

Klaverimuuseumi juht: Üldiselt on Riga õnnestunud pill

Helilooja, laulja, muusikapedagoog ja -teadlane, Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja ja juhatuse esimees Alo Põldmäe väitis, et Riga pianiinot peetakse üsna õnnestunud klaveriks.

Küll hakkas tema teadmist mööda nende 1960. aastate algusest välja antud pillide kvaliteet 1980ndate keskpaigast langema. “Paradoksaalne, aga just siis anti Rigale üleliiduline kvaliteedimärk,” märkis Põldmäe. “Klaverimeistrid, kellega rääkisin, on puutunud kokku mõne juhtumiga, kus puittahvlid külgedel on tulnud liimist lahti.”

Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhi sõnutsi langes toona kvaliteet muudelgi, sealhulgas Estonia klaveritel.

Põldmäe teada on olnud sajandeid nii, et mingi tootja klaveritel esineb vigu. “Maailmas on olnud üle 14 000 klaveritootja ja väga paljudel neist on olnud millalgi kvaliteedis tagasilööke,” selgitas ta. “Kvaliteedi kõikumisi tuleb ette igas riigis, igal tööstusalal ja ajastul.”

Põldmäe tõi esile, et tema suvekodus asub 1977. aasta Riga, mis on pidanud vapralt vastu ja kõlab kenasti. Klaverimuuseumilgi on sama marki 1970. aastate pill, mis on samuti korras.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles