/nginx/o/2016/06/01/5458751t1h15de.jpg)
Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv (metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, kuid aprilli 11 päeva jooksul on neid olnud juba 222). Päästeameti teatel viitab kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg.
Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks 14. aprill. Amet juhib tähelepanu sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aasta ringi.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohas. Metsas liikujatel soovitatakse lõket tehes ja grillides kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukoha leiab internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab kohalikest omavalitsustest.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnutsi on tulekahjude peapõhjus inimeste hooletus. "Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tagaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest kulu süütamine," ütles Rüü.
Väiksemast maastikupõlengust võib kähku saada ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõket tehes tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale. Lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda. Lõkkejäägid peab veega kustutama või liivaga summutama.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonil 1524.