Eesti filharmoonia kammerkoor tähistab tänavu 35. juubelit, mille auks sündis koostöös Eesti Kontserdiga kontserdisari "Peadirigendid".
Ülestõusmispühad Pärdi ja Schnittkega
14. aprill 2017, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koori peadirigentideks on olnud tõelised korüfeed: asutaja Tõnu Kaljuste, seejärel Paul Hillier ning Daniel Reuss, praegu Kaspars Putniņš. Igaüks neist on valinud juubeliväärilise kava, mis toob esile koori rahvusvaheliselt kõrge taseme. Pärnu kontserdimajas astub koor vaiksel laupäeval üles koos Tõnu Kaljustega, ette kantakse Alfred Schnittke "Reekviem" ja Arvo Pärdi "Miserere".
Muusikahuvilised teavad Kaljustet kui Veljo Tormise ja Arvo Pärdi lähedast kaastöölist ning üht parimat interpreeti. Samas on Kaljustel erilist mõttekaaslust nimekate heliloojatega teistest kultuuridestki.
Kava peateost, nõukogude perioodi ühe põnevama helilooja-avangardisti Alfred Schnittke "Reekviemi" kui vaimulikku muusikat ei olnud võimalik salvestada Schnittke kodulinnas Moskvas. "Reekviemi" esimene salvestus leidis aset Estonia kontserdisaalis, Tõnu Kaljuste juhatusel 1976. aastal.
Tollasel Tallinna-visiidil leidsid teineteist mõttekaaslastena Alfred Schnittke ja Arvo Pärt. Schnittke "Reekviemi" seosed leidsid hiljem tee Pärdi teosesse "Miserere", mis on ülestõusmispühade kontserdi teine kaalukas teos.
Tõnu Kaljuste ja Eesti filharmoonia kammerkoori võidukäik Eesti ja maailma kontserdilavadel on olnud lahutamatult seotud. Kaljuste oli 1981. aastal koori asutaja ja peadirigent aastani 2001. Koos on ringeldud üle mandrite ja salvestatud kõrgeimaid auhindu pälvinud plaadistusi, sealhulgas Grammy 2014. aastal.