/nginx/o/2017/04/13/6546213t1he5fa.jpg)
Valitsus kinnitas määruse eelnõu, mille kohaselt moodustatakse Pärnumaal olemasolevate püsielupaikade ja hoiuala alusel Kikepera looduskaitseala, millega laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse uus kaitsekord.
Pärnumaal luuakse looduskaitseala
13. aprill 2017, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikepera looduskaitseala hõlmab Pärnu- ja Viljandimaal kunagist Kikepera hoiuala, kaitsealuste liikide metsise, kaljukotka, must-toonekure ja kanakulli püsielupaiku ning nendega piirnevaid väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi.
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanaküla, Oissaare ja Sigaste külas, Surju vallas Kikepera, Saunametsa ja Kalda külas, Paikuse vallas Põlendmaa külas, Viljandi maakonnas Kõpu vallas Tipu ja Iia külas.
Looduskaitseala moodustatakse, et koondada üksteisega lähestikku paiknevad eri liikide kaitseks loodud püsielupaigad ja nendega piirnev hoiuala terviklikuks kaitsealaks.
Tegemist on üle-euroopalise tähtsusega linnualaga, kus pesitseb 30 kaitsealust ja ohustatud linnuliiki, nende hulgas must-toonekurg, kaljukotkas, karvasjalg-kakk, habekakk, väike kärbsenäpp, valgeselg kirjurähn. Tegemist on kõige esinduslikuma metsise levialaga Eestis, kus mängib 65–80 metsisekukke ja 62–70 tedrekukke. Piirkond kuulub ühtlasi Eesti kümne olulisema must-toonekure pesitsusala hulka ja seal asub kaks kaljukotka pesapaikagi. Kikepera ala kuulub metsalinnustiku väärtuste poolest viie kõige tähtsama kaitseala hulka.
Looduskaitseala moodustamisega suureneb kaitsealuse piirkonna pindala varasemaga võrreldes riigimaa arvelt 1042 hektari võrra. Laiendusalale jäävad väärtuslikud metsa- ja sookooslused, mis pakuvad elukohta kaitstavatele linnuliikidele. Nende liitmist on vaja, saavutamaks liikide elupaiga soodne seisund.
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala, välja arvatud sihtkaitsevööndites, kus häirimistundlikule liigile on kehtestatud liikumispiirang. Tulenevalt püsielupaikade määrustest kehtivad liikumispiirangud valdavalt juba praegu.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehnovõrgurajatisi püstitada ja kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks tootmisotstarbeta ehitisi rajada. Piiranguvööndis on lubatud metsa majandada väikese langiga uuendusraietega, kuusikutes ja hall-lepikutes kuni hektarisuuruse langina ja kahe hektari suuruse aegjärkse raiega. Raiete puhul tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus, elustiku rikkalikkuse säilitamiseks jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 40 tihumeetrit puid.
Kaitseala pindala on 10 732,8 hektarit, millest sihtkaitsevööndisse jääb 5800,5 hektarit ja piiranguvööndisse 4932,3. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga suureneb sihtkaitsevöönd 3837,7 hektari võrra, millest eramaid 9,6 hektarit. Kokku jääb sihtkaitsevööndisse eramaid 83,2 hektarit.