Prügilõke mürgitab õhku

Lõke koduaias. Foto: Ants Liigus

Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabaneda on liigiti kogumine ja prügi konteineritesse ja jäätmejaama viimine.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnutsi peavad inimesed lihtsaimaks variandiks kevadkoristusel tekkiva prügi põletamist, kuid kodused lõkked saastavad õhku ja mõjuvad halvasti tervisele. Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda. Paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendite tagastuspunkti, pakendid toimetada pakendikonteinerisse ja jäätmed, mis sortimisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, rõivaid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja rehve saab viia jäätmejaama.

Koduaias tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Lõhmus selgitas, et koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et isetehtud prügilõkke põlemine on ebatäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu. Ta lisas, et tehases põlevad jäätmed stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.

Väike-Maarjas korraldatud Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katsetest selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades märksa kõrgem kui puhta puidu puhul. Sama katse käigus selgus, et jäätmelõkke suitsu dioksiinide tase oli üle kahe korra kõrgem jäätmepõletustehastele kehtestatud piirväärtusest. Dioksiinilaadsete ühendite väliskeskkonnas mõõtmine ja nende allikate piiramine on tähtis, kuna tegu on äärmiselt toksiliste ainetega, mis püsivad ja  kumuleeruvad toiduahela kaudu. Jäätmepõletustehastele seatud normide ületamine on ootuspärane, kuna jäätmeid lahtiselt põletades toimub põlemine ebastabiilselt madalamatel temperatuuridel ja toksilised ühendid ei põle nii ära.

EKUKi hinnangul teeb ligemale pool eramuomanikest enda territooriumil mingil kujul lõket ja üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügi lõkkes põletada pole lubatud. Sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et peale puhta puidu kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama. Üks plastpakendite põletamise markereid suitsugaasis on plastis leiduv tereftaalhape. EKUKi Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide analüüside tulemused näitasid tereftaalhappe kõrget kontsentratsiooni, mis viitab selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes puhta puidu kõrval plastijäätmeid.