Kalev Vilgats: Juubel jäägu juubeldamiseks!

Foto: Andres G. Adamson

Lõppevast nädalast jäi kõlama mõndagi nii välis- kui kodumaalt. “EV 100” juubelisündmuste algus on siinkirjutaja valik. Olen Peterburi Jaani kiriku juures (kahjuks mitte sees) käinud paljude aastate eest, kui seda linna nimetati veel Leningradiks.

Ometi olen kogu aeg teadnud selle kiriku rollist Peterburi eestlaskonna ühendamisel ja eestlaste suurest meeleavaldusest 1917. aasta varakevadel on samuti räägitud, kuigi erivärvilises kontekstis. Seetõttu ei häirinud mind kuidagi, et “EV 100” pidustustega alustati just seal ja peaminister Jüri Ratas ei pidanud paljuks Neevalinna sõita.

Küll üllatas Reformierakonna esimees Hanno Pevkur artikliga “Miks algab Eesti juubel Venemaal?” (PP 7.04). Kus siis veel? Miski ei muuda olematuks ajaloofakti, et tänu eestlaste haruldasele üksmeelele, organiseeritusele ja tahtele pidi Ajutine Valitsus nõustuma Eesti- ja Liivimaa kubermangu piiri kaotamise ja haldusüksusena Eestimaa rahvuskubermangu vormistamisega. Postimees nimetas seda iseseisvuse lätte meenutuseks (PP 10.04).