Politsei koolitas Pärnu roolimobiilikuid

Tähelepanu testimise simulatsioon. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Aprilli alguses pakkus politsei viies Eesti linnas roolis kõrvalise tegevusega ametis olnud juhtidele võimalust rahatrahvi tasumise asemel osaleda vastavasisulisel koolitusel. Pärnakate koolitus toimus sel nädalal. 

Koolituse korraldanud Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam sõnas, et kirja pani end 30 juhti ja kohale tuli 27, kellest kõik osalesid aruteludes aktiivselt. „Võrreldes Tartuga olid inimesed jutukamad ja jagasid julgelt mõtteid sellest, mida nad kõrvalistest tegevustest autoroolis arvavad,“ märkis Sadam.

Koolitajad selgitasid kuulajatele põhitõdesid, kuidas muuga tegeldes on autojuhi pilk teelt eemal, reageerimisaeg võimalikule ohuolukorrale jääb liiga lühikeseks ja arvestada tuleb pidurdusteekonnaga. „Me oleme kindlasti kõik väga võimekad, kuid tõsiasi on see, et keskendunult suudab inimene tegelda vaid ühe asjaga ja roolis olles peaks see kahtlemata olema sõidukijuhtimine.“

Suures ringis tuli esmalt jutuks, milliseid kõrvalisi tegevusi on autoroolis kas ise tehtud või kõrvalt nähtud. „Kõige selle seas, mida osalejad esile tõid, on telefoniga rääkimine üks paljudest. Mitmel korral mainiti autoroolis meikimist, söömist-joomist, suitsetamist, lastega tegelemist, kingade vahetamist ja isegi sülearvutist filmi vaatamist,“ loetles Sadam. „Ja tegelikult ei ole telefoni puhul põhiprobleem enam sellega rääkimine, vaid internetis surfamine.“

Talituse juht lausus, et paljud juhid, kes töötavad näiteks kaubikujuhi või kullerina, selgitasid, et nende töö eeldabki pidevat telefoniga rääkimist ja muudmoodi pahatihti ei saa. "Pakkusime välja lahendusi ja julgustasime vabakäeseadet kasutama,“ märkis Sadam. 

Arutelude käigus teatas mitu juhti, et kui peale juhi sõidab autos perekond, on pereliikmed prioriteet ja muud tegevused jäävad oma aega ootama. Üksi olles on aga justkui kergem näiteks telefoni järele haarata. „Aga kui vastutulevas autos on juht perega, kas nende ohutus on vähem oluline?“ küsis Sadam.

Osalejad said katsetada simulatsioonimasinat ja proovida, kui edukalt sõiduki juhtimisega toime tullakse, näppides samal ajal telefoni. „Sealt vist „elusalt“ ei tulnud tagasi keegi ja koolitatavad sai eheda kogemuse, kuivõrd palju tähelepanu hajuda võib,“ rääkis Sadam.

Kuulajate tagasiside oli valdavalt positiivne. Näiteks märkis üks koolitusel osalenud mees, et sõidab iga päev Pärnu ja Tallinna vahet ning on saanud kiiruse ületamise eest trahve juba umbes 1000 euro eest, kuid rahalised karistused ei ole seni mõju avaldanud. „Tema peegeldaski, et pigem ootaks rohkem niisuguseid koolitusi, mis natuke teistmoodi mõtlema paneksid,“ tõdes Sadam, kinnitades, et see ongi selliste koolituste peaeesmärk. „Meie soovime panna inimest mõistma, mida mitme asjaga tegelemine autojuhtimise ajal kaasa võib tuua, ja muuta tema suhtumist sellesse.“