Kui me Vaistesse matka alguspunkti jõudsime, mürtsusid seal juba Õnn Tuli Õuele pasunad. Matkajate registreerimisel olid laua taga olijatel käed sõna otseses mõttes tööd täis, isegi bussitäis hiidlasi oli kohale jõudnud. Kõigile jagati nimelised kaelakaardid, kosutusjook, Eesti lipuke "EV 100" logoga. Rõõmus melu ja pildistamine kauni Vaiste lahe ääres jätkub, kuni antakse start ja rajale läheb üle 200 inimese.
Galerii: Vaistest Tõstamaale ainult 12 kilomeetrit
Ilm on kehv. Kui Pärnus paistis päike, siis siin on taevas juba pilves ja keerutab lumeräbu. Aga sellest ei hooli need, kes tulnud üldrahvalikule üritusele.
Mida ma tean Pärnust 55 kilomeetri kaugusele jäävast Vaistest? Seda, et siit jõudis omaaegne kubermangupiir mere äärde ja siin, seistes näoga Liivi lahe poole, jäi Liivimaa kura- ja Eestimaa hüvakätt. Täna, 16. aprillil, ülestõusmispühade esimesel pühal kõnnin koos paarisaja matkajaga selle piiri sümboolselt maha ja tekib üksainus Eesti. Praegu, enne haldusuuenduse kinnistamist, jääb osa veidi üle 30 elanikuga Vaiste külast Tõstamaa ja osa Varbla valda.
Vaiste küla, meie matka alguspunkti, on kirjalikes allikates esmamainitud 1582. aastal kui Waist ja siin oli mõis. Metsamaterjali veoks ehitati raudtee Vaiste sadamani. Mõisamaad jagati vabadussõjast osavõtnutele ja nii tekkis Vaiste asundus.
Oktoobris 1917 olevat siin madalikule sõitnud Briti allveelaev. Viimane laev lahkus siit septembris 1944, pardal põgenikud ja sihtkohaks Rootsi.
Tähelepanuväärne on Aivar ja Ruth Vene rajatud Taltsi talu ehk Vene impeerium, nagu kohalikud seda nimetavad. Sellest metsakasvatusele ja -majandamisele ja kinnisvaraarendusele keskendunud talu valdustest viib läbi Tõstamaa valla poolne Vaiste tee.
Tee lõpus on kunagise mõisa asemele aga kerkinud Õnne ja Jüri Vainukivi rajatud Rannahäärber, mille ajakiri Maakodu nimetas 2015. aasta Eesti kauneimaks maakoduks.