Üleeilne matkapäev kunagisel Eesti- ja Liivimaa kubermangu piiril läks asja ette. Natuke märga lund ei seganud, ilmale vastav riietus ja jõukohase tempoga liikumine ei lasknud vilul kevadilmal ihu lähedale pugeda. Kes matkarajale läks ja rahvamajja jõudis, naasis mõnusate emotsioonidega. Taas üks kevadine ettevõtmine, mil rahval on põhjust kokku tulla.
Pärnu Postimehe arvates oli eestlaste asualade ühendamist ja Eestimaa kubermangu moodustamist meenutav rahvamatk kõigiti asjalik algus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevõtmistele.
Kui seiklussportlased ja paadunud matkajad alustasid liikumist Peipsi rannalt Tõstamaale, siis rahvamatkajate retk algas Läänemere äärest Vaiste rannast Tõstamaa suunas. Virtuaalne kaart, millel maastikul kustutati järk-järgult kunagist kubermangupiiri, oli jälgitav nii ETVs, “EV 100” kodulehel kui äpis.
Rahvamatkajatele oli 18 eri marsruuti, nende sihtkohtadeks üheksa kubermangupiiri lähedast rahvamaja: Tõstamaa, Lõpe, Järvakandi, Lelle, Kurgja, Oisu, Päinurme, Sadala, Avinurme. Soe supp ja kohalik kultuuriprogramm panid matkapäevale punkti.
Kes matkarajale läks ja rahvamajja jõudis, naasis mõnusate emotsioonidega.
Tore oli, et korraldajad mõtlesid juba kaugemale ette. Mõttelise ühenduse suvise laulu- ja tantsupeoga “Mina jään” lõi laulu- ja tantsupeoliste muusikaline tervitus Kurgjal. Kus siis veel, kui mitte aatemehe Carl Robert Jakobsoni kodutalus, kohas, kus tunned, et oleme maarahvas ja pole mingit põhjust seda häbeneda.
Kurgjal süüdati südametuledest noorte laulu- ja tantsupeo tuli. Eestlane ei saa ilma tuleta: see annab sooja, ühendab ja kutsub kokku. Jüriöö aastapäev ju tulekul.
Nii olid inimesed oodatud üleeile süütama kodupaigas lõkkeid või vähemalt küünlaid, et tähistada juubelipidustuste algust. Kuigi Pärnu Postimehe veebiküsitluses olid matkale mitteminejad enamuses, ütles kuningast oma silm, et pilt oli rõõmustavalt teistsugune.