Täna algab maanteeameti ennetuskampaania "Liitu kiirusjälgijatega!", mille eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulas, eriti linnas.
Kampaania kutsub juhte kiirusjälgijatega liituma
18. aprill 2017, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania siht on panna inimesi mõtlema, kas lühiajalistest eesmärkidest lähtuv kiiruseületus, näiteks jõuda õigeks ajaks tööle või nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit või ennast liikluses kehtestada, kaalub üles süütute inimeste elu rikkumise. Kampaania lähtekoht on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob tema enda kõrval tagajärgi kaasa ülejäänud liiklejatelegi.
Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30 protsendiga hukkunutest. Vigastuste risk suureneb kiiruse suurenedes märgatavalt. 2016. aastal fikseeriti asulates 21 905 kiirusületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdavalt ületatakse linnas kiirust 21–40 kilomeetrit tunnis. "Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 kilomeetrit tunnis on 40 protsenti, siis juba 60kilomeetrise tunnikiirusega sõites tõuseb see drastiliselt 70 protsendini, 70kilomeetrise tunnikiiruse puhul on see juba 90 protsenti," tõi maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand näite piirkiiruse ületuse ohtlikkusest.
Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ja ta ei suuda märgata liiklejaid enda ees, taga ja küljel, pikeneb pidurdusteekond ja sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv kilomeeter tunnis muudab tagajärjed tunduvalt raskemaks. Mullu kannatada saanud jalakäijatest 83 protsenti sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel, 69 protsenti suuremates linnades.
Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid 54 protsenti juhtidest asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel tuntavalt muutunud. Politsei- ja piirivalveametki teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelevalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid kiirust ületama.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnutsi ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtu. "Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autosolijatele, vaid kõikidele liiklejatele," ütles Tikerpe.
Kampaania "Liitu kiirusjälgijatega!" kestab 14. maini.