Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuletab meelde, et kuigi Eestil täitub kevadel neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest, on kassi- ja koeraomanikel kohustus enda lemmik vaktsineerida.
VTA kutsub üles oma lemmikuid marutaudi vastu kaitsma
/nginx/o/2016/10/21/5985535t1hd5a6.jpg)
18. aprill 2017, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VTA marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin selgitas, et kuigi kampaaniad korraldatakse kevadperioodil, ei tähenda see seda, nagu tuleks oma lemmikud kaitsepookida vaid kevaditi.
Niin ütles, et esimest korda vaktsineeritakse lemmikloom kolme–nelja kuu vanuselt. Sõltuvalt vaktsiinist võib süstide vahe olla kuni kaks aastat. "Loom peab olema kaitsesüstimise ajal terve ja soovitav on, et paar–kolm nädalat enne vaktsineerimist oleks lemmikul tehtud siseparasiitide tõrje," lausus ta.
Kas mingi periood on taudi leviku mõistes ohtlikum? "Ohtlikumaid perioode on aastas kaks: varakevad, veebruar-märts, kui väikekiskjatel on aktiivne sigimisperiood, ja hilissuvi – sügise algus, kui kutsikad iseseisvuvad. Mõlemal juhul suureneb marutaudi oht, kuna rebaste-kährikute kokkupuudete arv tõuseb, samuti kasvab nende kokkupuuterisk koduloomadega," seletas Niin. Lisades, et marutaudi vastu vaktsineerimata loom on ohtlik nii linnas kui maal.
"Juhul kui marutaud jõuaks Eestisse taas metsloomade rände või loodusesse pääsenud nakatunud kodulooma kaudu, on oht haige loomaga kokku puutuda suurem maal. Kuna marutaud riigipiire ei tunnista, on metsloomade liikumise tõttu põhjust enim peljata idapiiri taga levivat marutaudi ja haiguse levikut Venemaaga külgnevates maakondades," rääkis Niin. Nii korraldabki riik regulaarselt metsloomade vaktsineerimist piirialadel.
"Kuigi piirialade metsloomad on vaktsineeritud, siis koduloomadest märkimisväärne osa mitte ja nii võib riiki lipsanud marutaudis rebane või kährik nakatada neid lemmikuid, kellega otseselt kokku puutub," selgitas Niin.
"Lemmikloomade omavahelised ja inimestega kokkupuuted on tihedamad linnas. Ja reisil kaasas olnud nõuetekohaselt vaktsineerimata lemmikloom kodumaal nakkuspuhangu vallandada," tõi projektijuht näiteid.
Niin märkis, et kuigi Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011. aasta jaanuaris mõne kilomeetri kaugusel Eesti-Venemaa maismaapiirist, oleme marutaudist püsivalt ohustatud riik.
Marutaud on nakkusohtlik ja ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel. "Viirus võib üle kanduda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud loom, kuigi veel silmanähtavalt haige olemata, nakatab suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul neli kuni kümme, vahel kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad," rääkis Niin.
Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures 95 protsendil juhtudest saadi nakkus koeralt.
BOX
Ennetage marutaudi:
· Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu.
· Vaktsineerige oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tehke seda vähemalt kord kahe aasta jooksul.
· Ärge laske oma loomi hulkuma.
· Vältige kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
· Õpetage lastele, et võõraid kodu- ega metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
· Kui teie lemmikloom saab pureda, teavitage sellest loomaaarsti.
· Kui saate hammustada, minge kiiresti traumapunkti või perearsti juurde.
· Järgige loomadega reisimise reegleid.
Andmed: veterinaar- ja toiduamet