Eesti muinsuskaitse ümarlaud kutsub inimesi üles 7. mail “Teeme ära” talgupäeval kodukandi mälestisi korrastama, parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama ja isekeskis mõtteid vahetama.
Pille Turovski: Muinsustalgud säilitavad kultuuripärandit
25. märts 2011, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on muinsuskaitse all ligi 24 000 kultuurimälestist. Kaitsealuste objektide arv on väikese riigi kohta üsna suur ja kõikide mälestiste säilimist on keeruline tagada. Kõige raskemas seisus on arhitektuurimälestised, millest iga neljas on otseses hävimisohus.
Et igaüks saaks anda panuse ühise kultuuripärandi säilimisse, ootab muinsuskaitse ümarlaud lööma kaasa “Teeme ära” talgupäeval.
Kas tänavused “Teeme ära” talgud on Eesti muinsuskaitse ümarlauale esimesed?
Eesti muinsuskaitse ümarlaud tegi oma esimesed muinsuskaitse talgud 2009. aasta 16. mail. Talgud korraldasime oma jõududega, korraldusmeeskond oli viieliikmeline.
Talgupäeval osales 200 mälestise korrastamises pea 4000 vabatahtlikku.
Olime 2009 ühenduses ka “Teeme ära” liikumisega, millel siis oli mõttetalgute aasta.
Toona oli Eesti talgukaardil juba hulk mittetulundusühinguid, asutusi ja seltse. Mullu organiseerisid ühist talgupäeva kõik need, kes tänavugi: Eesti külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse fond, riigimetsa majandamise keskus, “Teeme ära - minu Eesti”, vabatahtliku tegevuse arenduskeskus, vabaühenduste liit EMSL, muinsuskaitse ümarlaud.
Tänu “Teeme ära” heale meeskonnale on möödunud aasta muinsuskaitseliste objektide talgustatistika täpne: 162 mälestist korrastas 4072 inimest.
Mõlemal aastal sujus koostöö muinsuskaitseameti maakonna inspektoritega, kes nõustasid talgujuhte töödel, väga ladusalt.
Millised Pärnumaa mälestised/kultuuripärandi hulka kuuluvad kohad jätkuvalt hädasti korrastamist vajavad?
Täpset informatsiooni tasuks küsida Pärnumaa muinsuskaitse inspektoritelt. Aga kindlasti tasub külastada muinsuskaitseameti kodulehel kultuurimälestiste riiklikku registrit, kust otsinguga Pärnumaa leiab üles maakonna kultuurimälestised. Et talgupäeval käed külge lüüa, piisab oma kodukandis lahtiste silmadega ringivaatamisest, unarusse jäänud mälestisi leiab kõikjalt.
Enamasti registreerib talgud mälestise omanik, et talgupäevaks endale inimesi appi kutsuda. Mälestiste omanike üles antud talgupaigad on kirjas “Teeme ära” kodulehel.
Kui keegi soovib oma algatusel korrastada mõnd kodukandi meelispaika, tuleks esmalt võtta ühendust objekti omanikuga ja leppida talgute suhtes kokku.
Mälestiste haldamine on raske ja kulukas, kogukonna heatahtlik tähelepanu on siin väga oluline.
Kes kohapeal korrastustöid organiseerib?
Mälestiste puhul on talgujuhiks enamasti omanik, kes planeerib, kui palju on talgulisi vaja ja kas tööd nõuavad mingeid erilisi oskusi, näiteks füüsilist jõudu või mingite tööriistade kasutamise oskust. Tööriistad peaksid kohapeal olemas olema või tuleb paluda need osalejatel kaasa võtta. Talgujuht korraldab vajadusel prahiveo.
Kas looduslike pühapaikade talgud on teisiti korraldatud kui muude mälestiste omad?
Neile, kes tahavad korrastada mõnd looduslikku pühapaika, on hüva nõu ning teabega toeks maavalla koda. Huvi korral võtke aegsasti ühendust aadressil koda@maavald.ee.
Millega peaksid muinsuskaitseliste objektide talgutele tulijad arvestama?
Arvestada võib toimeka ja kasuliku päevaga. Et talgujuhid-vastuvõtjad tutvustavad talgupaika ja kultuuriloolisi vaatamisväärsusi, saab talgutel palju uut teada ja Eesti kultuuripärandi säilimisele omalt poolt kaasa aidata. Eelmiste aastate meeleolukad