Marta Lotta Kukk: Demokraatia koolis – on see võimalik?

Marta Lotta Kukk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marta Lotta Kukk.
Marta Lotta Kukk. Foto: PP

Noortelt võib tihti kuulda, et nad ei tea, mida pärast keskkooli teha või kelleks saada. Miks? Kas selles võib süüdi olla haridussüsteem? Eesti riik on kehtestanud kindlad ained, mida 12 aasta jooksul minimaalses mahus omandada tuleb, kuid neid aineid on tohutult palju ja see tekitabki segadust. Mis oleks, kui õpilased saaksid juba esimeses klassis valida, mida nad õppida tahavad?

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis käisid märtsi lõpus külas Katrin Saage ja Helin Haga demokraatliku kooli kogukonnast PUNT, kes on noorte valikuvabaduse suurendamise suured pooldajad. Õpilaste ja külaliste vahel toimus kirglik arutelu: küsiti palju intrigeerivaid küsimusi, saadi uut infot ja vaadati ka filmi “Schools of Trust” (eesti keeles “Koolid, kus sind usaldatakse”). Minule jäi vaadatud filmist eredalt meelde lõik, kus üks ema rääkis, kuidas tema laps õppis lugema-kirjutama alles neljandas klassis, kuna ei tundnud varem selle vastu huvi.

Selline leppimine nõudis suurt eneseületust, kuid nüüd, kui poiss hakkab kooli juba lõpetama ja on suur IT-huviline, on emal kokkuvõttes hea meel. Filmist jäi meelde palju muudki huvitavat: kuidas Puerto Ricos on kool sotsiaalselt ebakindla taustaga noortele, kes määravad endale ise õppekava selle põhjal, millised inimesed nad on; kuidas õppimine on väga tihedalt seotud emotsioonidega – paremini jääb meelde info, mis on omandatud mingi tegevuse või emotsiooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles