Asjalik raamat kõneleb ülelahe suhetest

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastus Post Factum on üllitanud Kaja Kunnase ja Marjo Näkki kogumiku  "Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad".
Kirjastus Post Factum on üllitanud Kaja Kunnase ja Marjo Näkki kogumiku "Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad". Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kirjastus Post Factum on üllitanud Kaja Kunnase ja Marjo Näkki kogumiku  "Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad". Mõlemad on tuntud ajakirjanikud, kes aastaid on edastanud siitpoolt uudiseid teisele poole Soome lahte.

Nii võibki kõigepealt tekkida küsimus, kellele on raamat mõeldud. Kas Soome või Eesti lugejale?

Originaalis ilmus raamat soome keeles möödunud aastal, eestindas Tiina Maripuu.

Õigupoolest ongi see kogumik mõeldud poliitikahuvilistele lugemiseks Soome lahe mõlemal rannal.

Alapealkiri "Uue ohu aastad" tähendab, et kajastamist leiavad sündmused, mis algavad Krimmi okupeerimisega 2014. aasta veebruaris. Pöördumises lugeja poole tunnistavad autorid, et uute ohtude teke põhjustas vennasrahvaste suhetes pingeid. Eestlased ja soomlased vaatavad paljudele asjadele erinevalt ja siinkirjutaja arvates on selle põhjus meie erinev areng pärast 1944. aastat.

Esimene osa – "Narva, uus Krimm?", Sõda jõuab Lasnamäele" ja "Energia on sõnast võimsam" – otsibki laias laastus vastust küsimusele "Kuhu saabuvad rohelised mehikesed järgmisena?".

Teises osas "Kaitsepolitseinik kui maailmapoliitika malenupp" on ülevaade Eston Kohvriga juhtunust ja selle peegeldustest riikidevahelistes suhetes ja maailmapoliitikas.

"Soome lahe kaldale ilmuvad Ameerika Ühendriigid" on meisterlik võrdlus, kuidas suhtuvad USA (sõjalisse) kohalolekusse eestlased ja kuidas soomlased.

"President Ilves – välismaal moraali hääletoru, Eestis seebiooperi staar" tuletab muu hulgas meelde Eesti riigipea keerulised suhted Soome poliitikutega.

Kolmandas osas "Eestis otsustas valimistulemused Krimm, Soomes majandus" rajaneb peamiste teemade võrdlus Eesti ja Soome parlamendivalimistel, mis mõlemas riigis toimusid 2015. aastal.

"Savisaar – mees nagu muusikal" räägib Tallinnast, mis Edgar Savisaare juhtimisel oli kui riik riigis, ja Keskerakonna eelmise juhi vastuolulisest isikust, kes paljudele on kangelane ja paljudele kaabakas.

"Šokeerivad korruptsioonikahtlustused" pajatab nii Savisaare rahaasjadest kui Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumist, samuti parvlaevade hankest.

Neljandas osas on kahe riigi võrdlemine eriti ilmne. "Sõdimata sõja jäljed" jutustab osa eestlaste piinlikkustundest, et omal ajal iseseisvuse kaitseks ühtki pauku ei tehtud, aga soomlased ei löönud araks ja astusid Vene karule vastu.

Palju huvitavat leiab peatükist  "Soome jätkab sõjalist koostööd Eestiga", kust saab teada, et soomlased aitasid meid militaarselt tuunida juba siis, kui teised ei söandanud relvigi müüa.

"Kolme Niinistö Soome" on põnev sissevaade Soome sise- ja välispoliitikasse kolme Niinistö-nimelise poliitiku kaudu.

"Uue Soome silla ehitajad" käsitleb eestlaste ja soomlaste vastastikust liikumist ja teineteise maale elama asumist.

Lõpetuseks tõdetakse, et me jääme endiselt kõrvuti: maailma mastaabis väikesed riigid, kuid Soome on Eesti kõrval ikkagi suurriik. Oleme sarnased, aga erinevadki.

Ahjaa, sellest raamatust sain teada, et Eesti taasiseseisvumise isa on Lennart Meri. Leiaks nüüd emagi üles!

Kokkuvõttes igati asjalik raamat, mis sobib põhjanaabritest ja maailmaasjadest huvituva inimese öökapile ja riiulisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles