Nii kutselistele kui vabatahtlikele päästjatele raha juurde andmine on hea uudis. Raha läheb ikka vaja, see hoiab missioonitunde sitkena. Pärnu Postimees on varem muret tundnud, kas riigi aina õhemaks lihvimisega liiale ei minda, nii et lõpuks ongi hädalise päästmine vaid hädalise enda asi. Päästeameti plaan oma tööd veel enam vabatahtlikega siduda sisendab lootust, et sünergiast tekib parem valmisolek.
Kogukonna turvalisus on kõigi asi ja hea tahtmise korral leiab võimalusi, kuidas sellesse panustada. Nii saavad abiks olla tööandjad, kelle võimuses on muuta töötajale vabatahtliku päästjana tegutsemine lihtsamaks. Vabatahtlikuna turvalisusse panustamisest peaks rohkem rääkima koolides, et noored harjuksid osalema kogukonna tegemistes neile jõukohasel ja sobival viisil.
Enda ja teiste turvalisuse eest hoolitsedes on peale jõudumööda kaasalöömise võimalik sponsida. Päästeliidu 111 juriidilist liiget haldavad 97 pääste- ja ennetustöö ning 31 merepääste eest vastutavat meeskonda. Kokku on meil umbes 3000 vabatahtlikku päästealal tegutsejat.
Eesmärk on 2025. aastaks jõuda Eestis turvalisuse poolest Põhjamaade tasemele. Kodanike ja ettevõtete abiga jätkub priitahtlike haarde laiendamine. Kui päästeamet kohtleb vabatahtlikke kui oma töös hädavajalikke partnereid, oleks loomulik, et päästeliit kutsutakse kaasa mõtlema, kui riik hakkab arutama uut päästemudelit.
Kogukonna turvalisus on kõigi asi ja hea tahtmise korral leiab võimalusi, kuidas sellesse panustada.
Päästeliit on oluline osaline vabatahtluse kultuuri edendamisel ja lobitöös. Niimoodi on ka Eesti Punase Ristiga, mis toetub vabatahtlike abile. Sama lugu on politseiga, kus oma panuse annavad abipolitseinikud.
Pärnu-Jaagupi vabatahtlike päästjate komando on hea näide elukutseliste ja priitahtlike koostegutsemisest. Väike abivalmis vend võib suuremale hädas väga ära kuluda.
Nii kutselistel kui vabatahtlikel peab olema kindlustunne, et nende tegevuse rahastamine on jätkusuutlik. Siis jõuame Põhjamaadele järele.