Kokaks õppinud Helle Pihlak valas saiakeste ees pisaraid

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Minu meelest oli see Tõstamaa keeks tavaline vormikeeks,” üllatub Helle Pihlak meenutuse peale.
“Minu meelest oli see Tõstamaa keeks tavaline vormikeeks,” üllatub Helle Pihlak meenutuse peale. Foto: Urmas Luik

Toominga talu perenaine Helle Pihlak pole koju jäämise järel küpsetanud ühtegi piparkooki, sest mitukümmend aastat kondiitrina töötanuna tüdis ta neist täielikult. Kondiitriks sai pealinnas kokaks õppinud 17aastane neiu pisaratega pooleks, sest kokaametit pole ta tööraamatu järgi päevagi pidanud.

“Suunamisega saadeti mind Sinti kohvikusse ja pandi kondiitriks. Ma nutsin, sest minul oli kokaamet selge ja ma ei tahtnud ega osanud, aga mul olid head paarimehed, kes mu välja õpetasid,” võtab Helle oma hubases ja piinlikult puhtas köögis elupöörde lausega kokku.

Parasjagu siis, kui Helle oli lapsepuhkusel vanematekodus, valmis siit viie kilomeetri kaugusel Tõstamaal kauplus-söökla-kondiiter ja söökla juhataja moosis ta ära jutuga, et seal on viimase peal uued seadmed. Kui mitu tonni saiakesi, küpsiseid, kringleid, torte Helle seal üksinda küpsetas, ei tea keegi enam kokku arvata, aga päevas pidi olema letis vähemalt nelja–viit sorti saiakesi ja küpsiseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles