Kuuma kartulit ei saa kaua käes hoida, seda tuleb jahutamiseks veeretada ühest käest teise ja vahepeal peale puhuda. Samasugune kuuma kartuli efekt tekib, jälgides meedias tuleviku kiirraudtee Rail Balticu teemaesitust arusaamani, et selle “rööbastest kaardimaja” vastaste usaldusväärsust õõnestab koostöö venemeelsete propagandistidega.
Tellijale
Silvia Paluoja: Rail Baltic nagu kuum kartul (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen istunud kümnetel aruteludel, kus asjaomased isikud on tuimale maarahvale paatoslikult rääkinud, kui tähtis ja vajalik on kiire ühendus Euroopaga, ja pareerinud otseküsimused ümbernurgavastustega. Ma ei taha olla nende asemel, kes on “joonistatud” teekoridori alla põlvkondade päranduse, oma koduga. Nende inimeste stressi ega uneta öid ei hüvita keegi ja kui asi untsu läheb, laiutavad poliitikud käsi ja vastutus hajub nagu hommikune udu.